^39:12 Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsekui koide söödud see, mis temale on kallis. Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.

^39:13 Issand, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee puhul, sest ma olen võõras sinu ees ja majaline, nõnda nagu kõik mu vanemad!

^39:14 Pööra oma pilk minust eemale, et mu meel saaks rõõmsaks, enne kui ma lähen ära ja mind ei ole enam!

^40:1 Päästetu tänu ja palve
Laulujuhatajale: Taaveti laul.

^40:2 Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist

^40:3 ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud.

^40:4 Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.

^40:5 Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.

^40:6 Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.

^40:7 Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.

^40:8 Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud.

^40:9 Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.”

^40:10 Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!

^40:11 Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees.

^40:12 Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!

^40:13 Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud - mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse.

^40:14 Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada! Tõtta mulle appi, Issand!

^40:15 Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad hävitada mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!

^40:16 Vallaku jubedus oma häbitööst neid, kes mulle ütlevad: „Paras, paras!”

^40:17 Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: „Suur on Issand!”

^40:18 Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja! Mu Jumal, ära viivita!

^41:1 Põdeja palve vaenlaste vastu
Laulujuhatajale: Taaveti laul.

^41:2 Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval.

^41:3 Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. Sa ei anna teda ta vaenlaste meelevalda.

^41:4 Issand toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb.

^41:5 Ma ütlesin: „Issand, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!”

^41:6 Minu vaenlased räägivad minust kurja: „Millal ta sureb ja millal hävib ta nimi?”

^41:7 Ja kui keegi tuleb mind vaatama, siis ta räägib valet; tema süda kogub enesesse nurjatust; ta läheb välja ja räägib seda edasi.

^41:8 Kõik mu vihamehed sosistavad isekeskis minust, nad mõtlevad kurja minu vastu, öeldes:

^41:9 „Hukatuse märk on tema küljes, ja see, kes kord on maas, ei tõuse enam!”

^41:10 Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu.

^41:11 Aga sina, Issand, ole mulle armuline ja aita mind üles, siis ma tasun neile kätte!

^41:12 Sellest ma tunnen, et olen sulle meeltmööda, kui mu vaenlane ei saa hõisata minu pärast.

^41:13 Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal ja lased mind jäädavalt seista sinu ees.

^41:14 Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen.

^42:1 Igatsus Jumala järele
Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.

^42:2 Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!

^42:3 Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?

^42:4 Mu silmavesi on mulle leivaks ööd ja päevad, sest mu vastu öeldakse kogu päev: „Kus on su Jumal?”

^42:5 Ma valan välja oma hinge, meenutades seda, kuidas ma läksin läbi rahvamurru, keda ma juhtisin Jumala kotta pühapidajate hõiske- ja tänuhääle saatel.

^42:6 Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!

^42:7 Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde Jordanimaal ja Hermoni tippudel ja Mitsari mäel.

^42:8 Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad minust üle.

^42:9 Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole.

^42:10 Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: „Mispärast sa oled mu unustanud? Mispärast ma pean käima kurvalt oma vaenlase surve all?”

^42:11 Otsekui luid murdes teotavad mind mu rõhujad, kui nad iga päev mu vastu ütlevad: „Kus on su Jumal?”

^42:12 Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

^43:1 Igatsus pühakoja järele
Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!

^43:2 Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära? Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?

^43:3 Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,

^43:4 et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!

^43:5 Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

^44:1 Ahistatud koguduse palve
Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.

^44:2 Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.

^44:3 Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele; sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.

^44:4 Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.

^44:5 Sina, mu Jumal ja mu kuningas, käsuta võit Jaakobile!

^44:6 Sinuga me paiskame maha oma rõhujad; sinu nimel tallame puruks oma vastased.

^44:7 Sest ma ei looda oma ammu peale ja mu mõõk ei too mulle võitu;

^44:8 vaid sina oled andnud meile võidu meie rõhujate üle ning oled saatnud häbisse meie vihamehed.

^44:9 Kogu päeva me kiidame Jumalat ning tahame su nime tänada igavesti. Sela.

^44:10 Ometi sa tõukasid ära ning häbistasid meid ega lähe välja meie sõjaväega.

^44:11 Sa paned meid taganema vaenlase eest ja meie vihamehed rüüstavad meid.

^44:12 Sina annad meid nende kätte söödaks nagu lambaid ja pillutad meid paganarahvaste sekka.

^44:13 Sa müüd oma rahva tühise hinna eest ega ole sul kasu nende müügihinnast.

^44:14 Sina paned meid teotuseks meie naabritele, irvitamiseks ja pilkamiseks meie ümbruskonnale.

^44:15 Sa teed meid mõistusõnaks paganate suus ja põhjuseks vangutada pead rahvaste seas.

^44:16 Iga päev on mu teotus mu ees, ja mu palge häbi katab mind

^44:17 teotajate ja pilkajate sõnade pärast, vaenlaste ja kättemaksuhimuliste pärast.

^44:18 See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud.

^44:19 Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,

^44:20 et sa meid nii oled maha rõhunud šaakalite asupaigas ning oled meid katnud surmavarjuga.

^44:21 Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime ning laotanud oma käed võõra jumala poole,

^44:22 eks Jumal oleks märganud seda? Sest tema tunneb ju südame saladusi.

^44:23 Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.

^44:24 Virgu, Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!

^44:25 Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?

^44:26 Meie hing on painutatud põrmu, meie ihu on kinni maa küljes.

^44:27 Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast!

^45:1 Kuninga pulmalaul
Laulujuhatajale: viisil „Liiliad”; Korahi laste õpetuslaul; laul armastusest.

^45:2 Häid sõnu voolab mu südamest, kuninga auks on mu laul. Mu keel on nagu usina kirjutaja sulg.

^45:3 Sa oled kõige kaunim inimlastest, arm on valatud su huultele, seepärast on Jumal sind õnnistanud igavesti.

^45:4 Pane mõõk vööle, sa kangelane, oma au ja oma hiilgus!

^45:5 Oma hiilguses tungi edasi! Astu sõjavankrisse tõe eest ja õiguse ning alandlikkuse eest; küll su parem käsi sulle õpetab kardetavaid tegusid!

^45:6 Su nooled on teravad: rahvad langevad su alla, nooled tungivad kuninga vaenlaste südamesse.

^45:7 Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, su valitsuskepp on õigluse kepp.

^45:8 Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut; sellepärast on Jumal, sinu Jumal, sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi.

^45:9 Selgest mürrist ja aaloest ja kassiast lõhnavad kõik su riided, elevandiluust hoonetest rõõmustab sind keelpillimäng.

^45:10 Kuningate tütreid leidub su kaaslaste seas: kuninganna seisab su paremal käel Oofiri kullas.

^45:11 Kuule, tütar, ja vaata ning pööra oma kõrv ja unusta oma rahvas ja oma isamaja!

^45:12 Siis kuningas himustab su ilu; sest ta on su isand; seepärast kummarda teda!

^45:13 Tüürose tütred tulevad annetustega, kõige rikkamad rahva hulgast panevad särama su palge.

^45:14 Kuninga tütar on täies auhiilguses oma toas; kuldlõngast on kootud ta rüü.

^45:15 Kirjudes rõivastes viiakse ta kuninga juurde, neitsid, ta sõbrannad, tuuakse tema järel su juurde.

^45:16 Nad tuuakse rõõmu ja ilutsemisega, nad lähevad kuninga hoonesse.

^45:17 Su isade asemele astuvad su pojad, sa sead nad vürstideks kogu maal.

^45:18 Ma teen su nime kuulsaks põlvest põlve; selle tõttu austavad sind rahvad ikka ja igavesti.

^46:1 Jumal on varjupaik ja abimees
Laulujuhatajale: Korahi laste laul; neidude häälele.

^46:2 Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.

^46:3 Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas.

^46:4 Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest! Sela.

^46:5 Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid.

^46:6 Jumal on tema keskel, ei ta kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites.

^46:7 Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid. Kui ta tegi häält, siis vabises maa.

^46:8 Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks. Sela.

^46:9 Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale,

^46:10 kes lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega.

^46:11 „Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal!”

^46:12 Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks varjupaigaks. Sela.