^35:1 Palve vaenlaste käest pääsemiseks
Taaveti laul. Võitle, Issand, nende vastu, kes minu vastu võitlevad; sõdi nende vastu, kes minu vastu sõdivad!

^35:2 Haara kätte kilp ja kaitsevari ning tõuse mulle abiks!

^35:3 Paljasta piik ja tapper minu tagaajajate vastu; ütle mu hingele: „Mina olen sinu pääste!”

^35:4 Häbenegu ja jäägu pilgata need, kes kipuvad mu hinge kallale; taganegu häbiga need, kes mõtlevad mulle kurja teha!

^35:5 Olgu nad kui aganad tuule käes ja Issanda ingel paisaku nad maha!

^35:6 Nende tee olgu pime ja libe ja Issanda ingel jälitagu neid!

^35:7 Sest ilma põhjuseta on nad seadnud mulle oma varjatud võrgud, ilmaasjata on nad augu õõnestanud mu hingele.

^35:8 Hukatus tulgu talle kätte aimamata ja tema võrk, mille ta salajasse on pannud, püüdku kinni teda ennast; sattugu ta sellesse hukatuseks!

^35:9 Aga minu hing ilutsegu Issandas, ta rõõmustugu tema päästest!

^35:10 Kõik mu luud-liikmed öelgu: „Issand, kes on sinu sarnane, kes tõmbad välja hädalise selle käest, kes temast on tugevam, ja viletsa ja vaese tema riisuja käest?”

^35:11 Ülekohtused tunnistajad astuvad ette. Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.

^35:12 Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud.

^35:13 Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue!

^35:14 Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil.

^35:15 Aga kui mina vääratasin, rõõmutsesid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tundnud; nad laimasid ega lõpetanud;

^35:16 nad pilkasid mind ega jäänud vait, nad kiristasid hambaid mu peale.

^35:17 Issand, kui kaua sa vaatad seda? Too välja mu hing nende laastamisest, mu ainuke noorte lõvide käest!

^35:18 Siis ma tänan sind suures koguduses ja kiidan sind hulga rahva seas.

^35:19 Ärgu minust rõõmustugu need, kes põhjuseta on mu vaenlased; ja kes mind asjata vihkavad, ärgu pilgutagu silmi!

^35:20 Sest nemad ei räägi, mis rahu toob, vaid mõtlevad petlikke asju nende vastu, kes vaikselt elavad maa peal.

^35:21 Nad ajasid suu ammuli mu vastu ja ütlesid: „Paras, paras! Me näeme oma silmaga!”

^35:22 Sina, Issand, näed seda, ära ole vait! Issand, ära ole minust kaugel!

^35:23 Ärka ja virgu, mu Jumal ja mu Issand, mõistma minule õiglast kohut ja ajama mu riiuasja!

^35:24 Mõista mulle kohut oma õiglust mööda, Issand, mu Jumal! Ära lase neil rõõmutseda minust!

^35:25 Ärgu nad öelgu oma südames: „Paras! Seda meie hing tahtis!” Ärgu nad öelgu: „Me oleme ta ära neelanud!”

^35:26 Häbenegu ja kohmetugu ühtlasi need, kes rõõmustavad mu õnnetusest; saagu häbi ja teotus riietuseks neile, kes suurustavad mu vastu!

^35:27 Hõisaku ja rõõmutsegu need, kellel on hea meel minu õigusest, ning öelgu alati: „Olgu kõrgesti ülistatud Issand, kellele meeldib oma sulase hea käekäik!”

^35:28 Ja mu keel kõnelgu sinu õiglusest ja kiitku sind päevast päeva!