^27:1 Jumal on valgus ja pääste
Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?

^27:2 Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.

^27:3 Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.

^27:4 Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.

^27:5 Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.

^27:6 Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!

^27:7 Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!

^27:8 Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: „Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet.

^27:9 Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!

^27:10 Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.

^27:11 Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!

^27:12 Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast!

^27:13 Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

^27:14 Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!

^28:1 Jumal on uskliku varjupaik
Taaveti laul. Sinu poole, Issand, ma hüüan, mu kalju! Ära pöördu vaikides minust eemale, et ma su vaitolemise tõttu ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda!

^28:2 Kuule mu anumise häält, kui ma kisendan su poole, kui ma tõstan oma käed su pühamu pühima paiga poole!

^28:3 Ära rebi mind ära koos õelatega ja nurjatuse tegijatega, kes räägivad oma ligimestega rahust, kuigi nende südames on kurjus!

^28:4 Anna neile nende tegemist mööda ja nende kurje tegusid mööda; nende kätetöö järgi anna neile, tasu neile kätte nende tegu mööda!

^28:5 Sest nad ei pane tähele Issanda tegemisi ega tema kätetööd. Kiskugu tema nad maha ja ärgu ta ehitagu neid enam üles!

^28:6 Kiidetud olgu Issand, sest ta on kuulnud mu anumise häält!

^28:7 Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi. Sellepärast ilutseb mu süda ja ma tänan teda oma lauluga.

^28:8 Issand on neile tugevuseks. Ta on oma võitud mehe võidusaamise kindlustus.

^28:9 Päästa oma rahvas ja õnnista oma pärisosa; hoia neid nagu karjane ja kanna neid igavesti!

^29:1 Jumala hääl äikesetormis
Taaveti laul. Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!

^29:2 Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!

^29:3 Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal.

^29:4 Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.

^29:5 Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.

^29:6 Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja.

^29:7 Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.

^29:8 Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema.

^29:9 Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!”

^29:10 Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!

^29:11 Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.

^30:1 Tänu surmast päästmise eest
Taaveti laul; templi pühitsemise lauluviis.

^30:2 Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.

^30:3 Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.

^30:4 Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.

^30:5 Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!

^30:6 Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.

^30:7 Aga ma mõtlesin heas põlves olles: Mina ei kõigu iialgi!

^30:8 Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu.

^30:9 Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin:

^30:10 „Mis kasu on mu verest, kui ma lähen hauda? Kas põrm hakkab sind tänama? Kas ta kuulutab sinu ustavust?

^30:11 Kuule, Issand, ja ole mulle armuline; ole, Issand, minu aitaja!”

^30:12 Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks,

^30:13 et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!

^31:1 Varjul Jumala juures
Laulujuhatajale: Taaveti laul.

^31:2 Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse! Oma õiglust mööda päästa mind!

^31:3 Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!

^31:4 Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.

^31:5 Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.

^31:6 Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

^31:7 Ma vihkan neid, kes enesele peavad tühje ebajumalaid, ja loodan Issanda peale.

^31:8 Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust.

^31:9 Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta.

^31:10 Ole mulle armuline, Issand, sest mul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu!

^31:11 Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku.

^31:12 Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks, oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks; kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.

^31:13 Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu, ma olen nagu katkiläinud saviriist.

^31:14 Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.

^31:15 Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!”

^31:16 Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!

^31:17 Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!

^31:18 Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!

^31:19 Jäägu tummaks valetajad huuled, kes jultunult räägivad õige vastu, kõrgilt ja põlgavalt!

^31:20 Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.

^31:21 Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.

^31:22 Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust!

^31:23 Mina ütlesin oma hädas: „Ma olen ära lõigatud su silma eest!” Siiski kuulsid sa mu anumiste häält, kui ma sind appi hüüdsin.

^31:24 Armastage Issandat, kõik tema vagad! Issand varjab ustavaid, aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbesti toimivad.

^31:25 Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Issandat!

^32:1 Pattude andekssaamisest
Taaveti õpetuslaul. Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.

^32:2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust.

^32:3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-liikmed mu päevasest oigamisest.

^32:4 Sest päevad ja ööd oli su käsi raskesti mu peal; mu üdi on ära kuivanud nagu suvekuumuses. Sela.

^32:5 Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. Sela.

^32:6 Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav; tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi.

^32:7 Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. Sela.

^32:8 Sina ütled: „Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.”

^32:9 Ärge olge nagu hobused, nagu muulad ilma aruta; neid tuleb suuliste ja valjastega taltsaks teha, muidu nad ei tule su ligi.

^32:10 Õelal on palju valu, aga kes loodab Issanda peale, seda ümbritseb heldus.

^32:11 Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt!