^18:1 Tänu- ja võidulaul
Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul. Taavet rääkis selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

^18:2 Siis ta ütles: „Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!

^18:3 Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!

^18:4 „Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

^18:5 Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

^18:6 Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

^18:7 Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.

^18:8 Siis värises ja vabises maa, mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu, sest ta viha süttis.

^18:9 Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

^18:10 Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

^18:11 Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning ta hõljus tuule tiibadel.

^18:12 Ta pani enesele katteks pimeduse, majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved.

^18:13 Kumast lõhkesid pilved ta ees, sadas rahet ja tuliseid süsi.

^18:14 Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält rahe ja tuliste sütega.

^18:15 Ta heitis oma nooli ja pillutas neid, lõi kangesti välku, ja pani need sähvima.

^18:16 Siis said nähtavaks vete sügavused ja maailma alused paljastusid sinu sõitluse läbi, Issand, sinu sõõrmete tuule puhangust.

^18:17 Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

^18:18 Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.

^18:19 Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

^18:20 Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

^18:21 Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

^18:22 Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

^18:23 Sest kõik ta määrused on mu ees, ma ei ole hüljanud tema seadlusi.

^18:24 Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin pahateost.

^18:25 Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees.

^18:26 Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

^18:27 puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

^18:28 Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad.

^18:29 Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.

^18:30 Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

^18:31 Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

^18:32 Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

^18:33 See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.

^18:34 Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

^18:35 Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

^18:36 Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks.

^18:37 Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

^18:38 Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad kätte saada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

^18:39 Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla.

^18:40 Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud maha mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

^18:41 Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

^18:42 Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Issanda poole, aga tema ei vasta neile.

^18:43 Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu tuule ees; ma põrmustan nad nagu tänavate pori.

^18:44 Sina päästad mind rahva riidlemistest; sa sead mind rahvaste peaks. Hõimud, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama.

^18:45 Kuuldes minust nad kuulevad mu sõna, võõra rahva lapsed meelitavad mind.

^18:46 Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest.

^18:47 Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,

^18:48 Jumal, kes mulle annab kättemaksu ja alistab mulle rahvad!

^18:49 Sina, kes mind päästad mu vaenlaste käest, sa ülendad mu mulle vastuhakkajate üle ja vabastad mu vägivallameeste käest.

^18:50 Sellepärast ma tahan, Issand, sind tänada rahvaste seas ja laulda kiitust su nimele.

^18:51 Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!”