^106:7 Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.

^106:8 Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.

^106:9 Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.

^106:10 Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.

^106:11 Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.

^106:12 Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.

^106:13 Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.

^106:14 Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.

^106:15 Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.

^106:16 Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.

^106:17 Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.

^106:18 Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.

^106:19 Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.

^106:20 Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.

^106:21 Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,

^106:22 imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.

^106:23 Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.

^106:24 Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.

^106:25 Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.

^106:26 Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,

^106:27 ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.

^106:28 Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid

^106:29 ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.

^106:30 Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.

^106:31 Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.

^106:32 Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.

^106:33 Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.

^106:34 Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,

^106:35 vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.

^106:36 Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.

^106:37 Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele

^106:38 ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.

^106:39 Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.

^106:40 Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;

^106:41 ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.

^106:42 Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.

^106:43 Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.

^106:44 Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,

^106:45 siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda

^106:46 ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.

^106:47 Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!

^106:48 Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: „Aamen! Halleluuja!”

^107:1 Lunastatute tänu
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!

^107:2 Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest

^107:3 ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.

^107:4 Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.

^107:5 Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.

^107:6 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest

^107:7 ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.

^107:8 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,

^107:9 et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.

^107:10 Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,

^107:11 sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.

^107:12 Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.

^107:13 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.

^107:14 Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning rebis katki nende köidikud.

^107:15 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!

^107:16 Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudriivid.

^107:17 Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.

^107:18 Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal.

^107:19 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.

^107:20 Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.

^107:21 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele

^107:22 ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!

^107:23 Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.

^107:24 Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.

^107:25 Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.

^107:26 Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus hääbus hädaohus.

^107:27 Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.

^107:28 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.

^107:29 Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.

^107:30 Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.

^107:31 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele

^107:32 ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!

^107:33 Tema tegi jõed kõrbeks ja veelätted kuivaks maaks,

^107:34 viljamaa soolanõmmeks tema elanike kurjuse pärast.

^107:35 Tema tegi kõrbe järveks ja põuase maa veelätteks,

^107:36 ja pani sinna elama näljased, ja need asutasid linna, kus elada.

^107:37 Ja nad seemendasid põldusid ja istutasid viinamägesid, ja nad said hea viljasaagi.

^107:38 Ja tema õnnistas neid, ja neid sai väga palju, ka nende loomi ta ei vähendanud.

^107:39 Aga siis nad vähenesid ja raugesid õnnetuste ja murede läbi.

^107:40 Kuid tema, kes valab põlgust vürstide peale ja paneb nad eksima tühjal maal, kus ei ole teed,

^107:41 tema ülendas vaese viletsusest ja pani tema suguvõsa sigima nagu lambakarja.

^107:42 Õiglased näevad seda ja rõõmustavad, ja kõik ülekohus peab oma suu kinni.

^107:43 Kes tark on, see pidagu seda meeles, ja Issanda heldust pandagu tähele!

^108:1 Jumala ülistus ja lootus tema abile
Taaveti laul ja lugu.

^108:2 Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au.

^108:3 Virgu, naabel, virgu, kannel, ma äratan üles koidu!

^108:4 Issand, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel.

^108:5 Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni sinu ustavus.

^108:6 Jumal, ülenda ennast üle taevaste ja üle kogu ilmamaa olgu su auhiilgus!

^108:7 Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!

^108:8 Jumal on rääkinud oma pühamus: Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.

^108:9 Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,

^108:10 Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!

^108:11 Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?

^108:12 Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära, ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!

^108:13 Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!

^108:14 Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.

^109:1 Ülekohtuselt süüdistatu palve
Laulujuhatajale: Taaveti laul. Mu kiituse Jumal, ära ole vait!

^109:2 Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;

^109:3 nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.

^109:4 Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.

^109:5 Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.

^109:6 Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!

^109:7 Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!

^109:8 Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!

^109:9 Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!

^109:10 Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!

^109:11 Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!

^109:12 Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!

^109:13 Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!

^109:14 Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!

^109:15 Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!

^109:16 Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.

^109:17 Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!

^109:18 Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!

^109:19 Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!

^109:20 Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!

^109:21 Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!

^109:22 Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.

^109:23 Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.

^109:24 Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.

^109:25 Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.

^109:26 Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!

^109:27 Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!

^109:28 Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!

^109:29 Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!

^109:30 Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,

^109:31 sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.