Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat.

Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele,

sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me oleme Issanda päralt.

Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.

Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette,

nagu on kirjutatud: „Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees nõtkub iga põlv ja iga keel annab tunnustust Jumalale.”

Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.

Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!

Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat - sellele on see keelatud.

Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!

Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.

Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.

Sest kes sel kombel teenib Kristust, see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.

Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!

Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! Kõik on küll puhas, kuid häda inimesele, kes sööb teisele komistuseks!

Hea on liha mitte süüa ja veini mitte juua ja mitte teha seda, mis on su vennale komistuseks.

Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat.

Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.

Nõdrausuliste kohtlemisest
Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi ega tohi elada enese meeleheaks.

Igaüks meist olgu meelepärane ligimese heaks tema ülesehitamiseks.

Kristuski ei taotlenud iseenesele meelepärast, vaid nagu on kirjutatud: „Nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.”

Sest mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust.

Kannatlikkuse ja julgustuse Jumal aga andku teile, et te mõtleksite sedasama omavahel Kristuse Jeesuse eeskuju kohaselt,

et te ühel meelel ja ühest suust ülistaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa.

Üleskutse ühtsuseks
Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on meid vastu võtnud Jumala kirkuseks.

Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus on saanud ümberlõigatute teenriks Jumala tõe pärast - esiisadele antud tõotuse kindlustamiseks -,

et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu on kirjutatud: „Seepärast ma tunnistan sind paganate ees ja laulan kiitust sinu nimele.”

Ja taas ta ütleb: „Rõõmustage, paganad, koos tema rahvaga!”

Ja taas: „Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad!”

Ja Jesaja ütleb taas: „Iisai juur tuleb ja see, kes hakkab valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!”

Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!

Pauluse kavatsustest
Mu vennad, ma olen veendunud, et te olete täidetud headuse ja kõiksugu tunnetusega ning suudate ka üksteist manitseda.

Kohati olen ma teile üsna julgesti kirjutanud, nagu teile meeldetuletuseks, toetudes Jumala poolt mulle antud armule -

olla Kristuse Jeesuse teener paganate seas, tehes Jumala evangeeliumi preestritööd, et paganate ohver oleks meelepärane, Püha Vaimu läbi pühitsetud.

Ma võin siis Kristuses Jeesuses kiidelda sellest, mis on Jumalast,

sest ma julgen ju rääkida ainult sellest, mida Kristus paganate kuulekuseks on teinud minu kaudu sõna ja teoga,

tunnustähtede ja imetegude väe läbi, Jumala Vaimu väe läbi, nii et ma, alustades Jeruusalemmast ja liikudes ümberringi Illüüriani, olen Kristuse evangeeliumi kuulutamise lõpule viinud.

Aga ma olen endale pidanud auasjaks mitte kuulutada evangeeliumi seal, kus Kristust juba on nimetatud, et ma ei ehitaks teiste poolt pandud alusele,

vaid nagu on kirjutatud: „Need, kellele ei ole temast midagi kuulutatud, näevad ja need, kes ei ole kuulnud, hakkavad mõistma.”

Seepärast ongi mind palju kordi takistatud teie juurde tulemast.

Et mul nüüd ei ole aga neil aladel enam kohta ja ma olen nii palju aastaid igatsenud tulla teie juurde,

siis Hispaaniasse reisides loodan ma teid näha ja teie saatel jõuda sinna, kui ma esmalt olen teie keskel end natuke kosutanud.

Aga nüüd ma lähen Jeruusalemma püha rahvast abistama.

Makedoonial ja Ahhaial on olnud meeltmööda üht-teist jagada osaduseanniks vaestele Jeruusalemma pühade seas.

Neile on see olnud meelepärane. Ka on nad nende võlglased, sest kui paganad on saanud osa nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus teenida neid aineliselt.

Kui ma siis sellega olen valmis saanud ja selle vilja neile ustavalt üle andnud, tulen ma teie kaudu Hispaaniasse.

Aga ma tean, et teie juurde tulles tulen ma Kristuse rohke õnnistusega.

Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi võitlema koos minuga palvetes Jumala poole minu eest,

et ma pääseksin uskmatute käest Juudamaal ja et mu teenistus Jeruusalemma heaks oleks pühadele meelepärane

ning et ma Jumala tahtel võiksin rõõmuga tulla teie juurde ja koos teiega leiaksin hingamist.

Aga rahu Jumal olgu teie kõikidega! Aamen.