Vana testament:
Быт.
Исх.
Лев.
Числ.
Втор.
Нав.
Суд.
Руфь.
1Цар.
2Цар.
3Цар.
4Цар.
1Пар.
2Пар.
1Ездр.
Неем.
2Ездр.
Тов.
Иудифь.
Есф.
Иов.
Пс.
Еккл.
Прем.
Сир.
Ис.
Иер.
Плач.
Посл.Иер.
Вар.
Иез.
Дан.
Ос.
Иоиль.
Ам.
Авд.
Иона.
Мих.
Наум.
Авв.
Соф.
Агг.
Зах.
Мал.
1Макк.
2Макк.
Uusi testamentti: Мф. Мк. Лк. Ин. Деян. Иак. 1Пет. 2Пет. 1Ин. 2Ин. 3Ин. Иуд. Рим. 1Кор. 2Кор. Гал. Еф. Флп. Кол. 1Фес. 2Фес. 1Тим. 2Тим. Тит. Флм. Евр. Откр.
Uusi testamentti: Мф. Мк. Лк. Ин. Деян. Иак. 1Пет. 2Пет. 1Ин. 2Ин. 3Ин. Иуд. Рим. 1Кор. 2Кор. Гал. Еф. Флп. Кол. 1Фес. 2Фес. 1Тим. 2Тим. Тит. Флм. Евр. Откр.
Скрыть
Псалом 9
9:1
9:2
9:4
9:5
9:7
9:8
9:11
9:12
9:14
9:15
9:17
9:18
9:20
9:22
9:23
9:24
9:25
9:26
9:27
9:29
см.:Деян.23:15;
9:34
9:38
9:39
Псалом 10
10:2
10:3
10:5
10:7
Псалом 11
11:1
11:6
11:8
11:9
Псалом 12
12:1
12:3
12:5
Псалом 13
13:4
13:5
Псалом 14
Псалом 15
15:1
15:2
15:6
15:7
15:9
15:10
см.:Деян.13:35;
Псалом 16
16:2
16:4
16:6
16:7
16:9
16:11
16:12
16:13
16:14
Эстонский
Языки
- Добавить язык
- Церковнослав. (рус)
- Церковнослав. (цс)
- Рус. (Синодальный)
- Рус. (Синод. с ударе́-ми)
- Рус. (Юнгеров)
- Рус. (Аверинцев)
- Рус. (Бируковы)
- Arab (AVD)
- Azerbaijani
- Armenian
- Belarusian
- Bulgarian
- Chinese (simpl.)
- Croatian (S&D)
- English (NKJV)
- English (KJV)
- English (NRSV)
- Estonian
- Finnish (1992)
- French (LSG)
- Georgian
- German (MLU, 1912)
- German (GNB)
- Greek (NT Byz)
- Greek (TGV)
- Hebrew
- Greek (LXX, Rahlfs)
- Italian
- Kyrgyz
- Latin (Nova Vulgata)
- Romanian
- Polish
- Portuguese
- Serbian (synod.)
- Serbian
- Spanish (RVR 1995)
- Swedish (Folkbibeln)
- Tajik
- Ukrainian (Homenko)
- Ukrainian (Ogienko)
Tänulaul võidu eest
Laulujuhatajale: viisil „Sure poja eest!”; Taaveti laul.
Laulujuhatajale: viisil „Sure poja eest!”; Taaveti laul.
Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.
Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.
Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.
Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.
Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.
Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.
Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!
Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.
Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.
Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.
Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.
10:1 Palve vaenlastest vabastamise pärast
Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?
Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?
10:2 Vaesed saavad vaevatud riivatute uhkusest, olles kinni kavaluste kaudu, mis nad on välja mõelnud.
10:3 Sest õel kiitleb oma hinge ihaldustest ja ahne kirub, põlastab Issandat.
10:4 Õel oma ülbuses hoopleb: „Tema kättemaksu ei tule! Jumalat ei ole!” - need on kõik tema mõtted.
10:5 Tema käigud õnnestuvad alati; sinu õiglased kohtud on eemal kõrgel ta meelest; ta puhub kõigi oma vastaste peale.
10:6 Ta ütleb oma südames: „Mina ei kõigu, põlvest põlve ma olen see, kellele ei juhtu õnnetust!”
10:7 Ta suu on täis sajatusi, kavalust ja rõhumist; ta keele all on vaev ja nurjatus.
10:8 Ta istub varitsemas õuede taga, salajases paigas ta tapab süütu, ta silmad luuravad õnnetut.
10:9 Ta varitseb salajases paigas nagu lõvi padrikus; ta varitseb, et tabada viletsat; ta tababki tema, tõmmates teda oma võrku.
10:10 Ta küürutab ja lömitab, ja õnnetud langevad ta vägevate küünte vahele.
10:11 Ta ütleb oma südames: „Jumal on unustanud, ta on oma palge peitnud, ta ei näe ilmaski!”
10:12 Tõuse, Issand, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!
10:13 Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest.
10:14 Sina oled seda näinud, sest sina näed vaeva ja meelekibedust, et tasuda oma käega; õnnetu jätab enese sinu hooleks, sina oled vaeslapse abimees.
10:15 Murra katki õelate käsivars, maksa kätte kurja õelus, kuni sa seda enam ei leia!
10:16 Issand on kuningas ikka ja igavesti, paganad on kadunud tema maalt.
10:17 Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele,
10:18 et mõista õiglast kohut vaeslapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale.
11:1 Issand on ustav ja õiglane
Laulujuhatajale: Taaveti laul. Ma otsin pelgupaika Issanda juures. Kuidas te ütlete mu hingele: „Põgene mägedele nagu lind!”
Laulujuhatajale: Taaveti laul. Ma otsin pelgupaika Issanda juures. Kuidas te ütlete mu hingele: „Põgene mägedele nagu lind!”
11:2 Sest vaata, õelad tõmbavad ammu vinna, nad asetavad nooled nöörile, et pimedas lasta siirameelsete pihta.
11:3 Kui alussambad maha kistakse, mida siis õige saab teha?
11:4 Issand on oma pühas templis, Issand, kelle aujärg on taevas; tema silmad näevad igale poole, ta pilgud katsuvad läbi inimlapsi.
11:5 Issand katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing.
11:6 Ta laseb sadada õelate peale süsi, tuld ja väävlit; ja kõrvetav tuul on nende karikaosa.
11:7 Sest Issand on õiglane, ta armastab õiglust; õiged saavad näha ta palet.
12:1 Abipalve libekeelsete vastu
Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
12:2 Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!
12:3 Nemad räägivad tühja üksteisega, räägivad libedate huultega, kahepaikse südamega.
12:4 Hävitagu Issand kõik libedad huuled, keeled, mis räägivad kõrke asju,
12:5 kes ütlevad: „Oma keele tõttu me oleme tugevad, meie huuled on meie võimuses, kes on meile isandaks?”
12:6 „Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, „ma toon pääste sellele, kes hingeldab.”
12:7 Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud.
12:8 Sina, Issand, kaitsed neid; sa hoiad neid igavesti selle põlve rahva eest.
12:9 Õelad käivad toredasti ringi, kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.
13:1 Palve hingehädas
Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Laulujuhatajale: Taaveti laul.
13:2 Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?
13:3 Kui kaua ma pean muret tundma oma hinges ja kandma kurbust päevast päeva oma südames? Kui kaua saab mu vaenlane suurustada mu vastu?
13:4 Vaata ometi! Vasta mulle, Issand, mu Jumal! Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale,
13:5 et mu vaenlane ei ütleks: „Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun.
13:6 Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.
14:1 Inimeste jumalatus ja meeletus
Laulujuhatajale: Taaveti laul. Meeletu ütleb oma südames: „Jumalat ei ole!” Nad talitavad riivatult ja jõledasti, ei ole kedagi, kes head teeb.
Laulujuhatajale: Taaveti laul. Meeletu ütleb oma südames: „Jumalat ei ole!” Nad talitavad riivatult ja jõledasti, ei ole kedagi, kes head teeb.
14:2 Issand vaatab taevast inimlaste peale, et näha, kas on mõistlikku, kedagi, kes otsib Jumalat.
14:3 Kõik nad on taganenud, üheskoos on nad läinud raisku; ei ole kedagi, kes head teeb, mitte ühtainustki.
14:4 Kas seda siis ei mõista need, kes teevad nurjatust, kes söövad mu rahvast, nagu süüakse leiba? Issanda poole nad ei hüüa.
14:5 Seal valdab neid hirm, sest Jumal on õigete sugupõlve seas.
14:6 Viletsa nõu te saadate häbisse, aga Issand on ta varjupaik.
14:7 Oh, et Iisraelile tuleks pääste Siionist! Kui Issand oma rahva vangipõlve pöörab, siis hakkab Jaakob ilutsema, Iisrael saab rõõmsaks.
15:1 Kes tohib elada Jumala pühal mäel
Taaveti laul. Issand! Kes võib tulla külaliseks sinu telki? Kes tohib elada su pühal mäel?
Taaveti laul. Issand! Kes võib tulla külaliseks sinu telki? Kes tohib elada su pühal mäel?
15:2 See, kes elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südames,
15:3 kes keelt ei peksa, ei tee teisele kurja ega tõsta laimujuttu oma ligimese peale,
15:4 kelle silmis on jumalatud põlatavad, aga auväärt need, kes Issandat kardavad, kes vannub enesele kahjuks, kuid ei riku vannet,
15:5 kes oma raha ei anna laenuks, et kasu saada, ega võta altkäemaksu süütu vastu. Kes nii teeb, see ei kõigu iialgi.
16:1 Inimese meeldiv pärisosa
Taaveti mõistulaul. Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
Taaveti mõistulaul. Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
16:2 Ma ütlesin Issandale: „Sina oled mu Issand, ei mul ole head ilma sinuta.”
16:3 Ja pühade kohta maa peal ma ütlesin: „Nemad on need aulised, kellest mul on väga hea meel.”
16:4 Palju piina saab neile, kes ruttavad teise jumala järele; ma ei taha valada nende vereohvreid ega võtta nende nimesid oma huultele.
16:5 Issand on mu põllu- ja mu karikaosa; sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.
16:6 Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest.
16:7 Ma tänan Issandat, kes mulle on nõu andnud; isegi öösiti manitsevad mind mu neerud.
16:8 Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest tema on mu paremal pool.
16:9 Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada.
16:10 Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist.
16:11 Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.
17:1 Palve kaitseks rõhujate vastu
Taaveti palve. Kuule, Issand, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!
Taaveti palve. Kuule, Issand, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!
17:2 Sinu palge eest tulgu mulle õiglane otsus, sinu silmad näevad, mis on õige!
17:3 Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind - siis sa ei leia midagi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte.
17:4 Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest.
17:5 Mu sammud hoidsid kinni su jälgedest, mu jalad ei kõikunud.
17:6 Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!
17:7 Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!
17:8 Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind
17:9 õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!
17:10 Nad on sulgenud oma rasvunud südame, oma suuga nad räägivad ülbesti.
17:11 Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind. Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna.
17:12 Nad on nagu lõvi, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb.
17:13 Tõuse, Issand, astu tema vastu, suru ta maha; päästa mu hing õela käest oma mõõgaga,
17:14 meeste käest oma käega, oh Issand, meeste käest, kes on maailmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu sa täidad oma varaga, kelle pojad saavad rohkesti ja kes panevad ülejäägi hoiule oma lastele!
17:15 Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.
