Азбука веры » Piibel » Lauluraamat » Псалом 9

Псалом 9

Толкования

Толкования главы

9:1

9:2

9:3

см.:Пс.30:8;

9:4

9:5

9:6

см.:2Цар.22:15;Пс.33:17;Притч.10:7;

9:7

9:8

9:9

см.:Пс.95:13;Деян.17:31;

9:10

см.:Пс.31:7;

9:11

9:12

9:13

см.:Быт.4:9;Втор.32:43;

9:14

9:15

9:16

см.:Пс.7:16;

9:17

9:18

9:19

см.:Пс.33:7;

9:20

9:21

см.:Ис.31:3;

9:22

9:23

9:24

9:25

9:26

9:27

см.:Рим.3:14;

см.:Деян.23:15;

см.:Пс.16:12;

см.:Ис.3:15;

см.:Иов.22:13;

см.:Мк.4:38;

9:34

9:35

см.:Пс.67:6-7;

9:36

см.:Иез.30:24;

9:37

см.:Иер.10:10;Дан.6:26;

9:38

9:39

Эстонский

Языки

Tänulaul võidu eest
Laulujuhatajale: viisil „Sure poja eest!”; Taaveti laul.

Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.

Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!

Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.

Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;

sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.

Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.

Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.

Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.

Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.

Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!

Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!

Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.

Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,

et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!

Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.

Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.

Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!

Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.

Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!

Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.

^10:1 Palve vaenlastest vabastamise pärast
Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?

^10:2 Vaesed saavad vaevatud riivatute uhkusest, olles kinni kavaluste kaudu, mis nad on välja mõelnud.

^10:3 Sest õel kiitleb oma hinge ihaldustest ja ahne kirub, põlastab Issandat.

^10:4 Õel oma ülbuses hoopleb: „Tema kättemaksu ei tule! Jumalat ei ole!” - need on kõik tema mõtted.

^10:5 Tema käigud õnnestuvad alati; sinu õiglased kohtud on eemal kõrgel ta meelest; ta puhub kõigi oma vastaste peale.

^10:6 Ta ütleb oma südames: „Mina ei kõigu, põlvest põlve ma olen see, kellele ei juhtu õnnetust!”

^10:7 Ta suu on täis sajatusi, kavalust ja rõhumist; ta keele all on vaev ja nurjatus.

^10:8 Ta istub varitsemas õuede taga, salajases paigas ta tapab süütu, ta silmad luuravad õnnetut.

^10:9 Ta varitseb salajases paigas nagu lõvi padrikus; ta varitseb, et tabada viletsat; ta tababki tema, tõmmates teda oma võrku.

^10:10 Ta küürutab ja lömitab, ja õnnetud langevad ta vägevate küünte vahele.

^10:11 Ta ütleb oma südames: „Jumal on unustanud, ta on oma palge peitnud, ta ei näe ilmaski!”

^10:12 Tõuse, Issand, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!

^10:13 Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest.

^10:14 Sina oled seda näinud, sest sina näed vaeva ja meelekibedust, et tasuda oma käega; õnnetu jätab enese sinu hooleks, sina oled vaeslapse abimees.

^10:15 Murra katki õelate käsivars, maksa kätte kurja õelus, kuni sa seda enam ei leia!

^10:16 Issand on kuningas ikka ja igavesti, paganad on kadunud tema maalt.

^10:17 Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele,

^10:18 et mõista õiglast kohut vaeslapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale.