^57:4 Küll ta läkitab abi taevast ja päästab mu; ta annab laimatavaks selle, kes tahtis mind rünnata. Sela. Küll Jumal läkitab oma helduse ja ustavuse.

^57:5 Ma leban otsekui lõvide keskel, inimlaste seas, kelle hambad on piigid ja nooled ja kelle keel on terav mõõk.

^57:6 Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!

^57:7 Võrgu on nad seadnud mu sammudele, mu hinge nad painutasid alla, nad kaevasid mu ette augu, aga nad ise kukkusid sinna sisse. Sela.

^57:8 Kindel on mu süda, oh Jumal! Mu süda on kindel. Ma tahan laulda ja mängida.

^57:9 Ärka üles, mu au; ärka, naabel, ärka, kannel, ma äratan üles koidu!

^57:10 Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand. Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel.

^57:11 Sest suur on sinu heldus kuni taevani ja su tõde kuni ülemate pilvedeni.

^57:12 Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!