Азбука веры » Piibel » Lauluraamat » Псалом 2

Псалом 2

Толкования

Толкования главы

2:1

см.:Деян.4:25;

2:2

2:3

2:4

см.:Втор.28:63;Притч.1:26;

2:5

2:6

см.:Пс.92:1;Ин.18:37;Евр.12:22;

2:7

см.:Деян.13:33;Евр.1:5;Евр.5:5;

2:8

см.:Пс.21:28;

2:9

см.:Откр.2:27;Откр.19:15;

2:10

см.:Прем.6:2;

2:11

2:12

см.:Пс.33:9;Притч.16:20;Ис.30:18;1Пет.2:6;

Псалом 9

9:1

9:2

9:3

см.:Пс.30:8;

9:4

9:5

9:6

см.:2Цар.22:15;Пс.33:17;Притч.10:7;

9:7

9:8

9:9

см.:Пс.95:13;Деян.17:31;

9:10

см.:Пс.31:7;

9:11

9:12

9:13

см.:Быт.4:9;Втор.32:43;

9:14

9:15

9:16

см.:Пс.7:16;

9:17

9:18

9:19

см.:Пс.33:7;

9:20

9:21

см.:Ис.31:3;

9:22

9:23

9:24

9:25

9:26

9:27

см.:Рим.3:14;

см.:Деян.23:15;

см.:Пс.16:12;

см.:Ис.3:15;

см.:Иов.22:13;

см.:Мк.4:38;

9:34

9:35

см.:Пс.67:6-7;

9:36

см.:Иез.30:24;

9:37

см.:Иер.10:10;Дан.6:26;

9:38

9:39

Псалом 64

64:1

64:2

см.:Пс.49:14;

64:3

см.:Пс.144:21;Иер.32:27;

64:4

64:5

64:6

64:7

см.:Ам.4:13;

64:8

см.:Пс.106:29;Мф.8:26;

64:9

64:10

см.:Втор.11:11;Втор.33:28;Пс.45:5;

64:11

64:12

см.:Втор.11:11;

64:13

64:14

Эстонский

Языки

Jumala võitud mees valitseb
Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?

Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:

„Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!”

Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.

Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:

„Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.”

- „Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.

Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.

Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.”

Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!

Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.

Tänulaul võidu eest
Laulujuhatajale: viisil „Sure poja eest!”; Taaveti laul.

Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.

Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!

Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.

Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;

sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.

Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.

Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.

Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.

Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.

Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!

Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!

Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.

Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,

et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!

Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.

Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.

Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!

Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.

Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!

Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.

^10:1 Palve vaenlastest vabastamise pärast
Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?

^10:2 Vaesed saavad vaevatud riivatute uhkusest, olles kinni kavaluste kaudu, mis nad on välja mõelnud.

^10:3 Sest õel kiitleb oma hinge ihaldustest ja ahne kirub, põlastab Issandat.

^10:4 Õel oma ülbuses hoopleb: „Tema kättemaksu ei tule! Jumalat ei ole!” - need on kõik tema mõtted.

^10:5 Tema käigud õnnestuvad alati; sinu õiglased kohtud on eemal kõrgel ta meelest; ta puhub kõigi oma vastaste peale.

^10:6 Ta ütleb oma südames: „Mina ei kõigu, põlvest põlve ma olen see, kellele ei juhtu õnnetust!”

^10:7 Ta suu on täis sajatusi, kavalust ja rõhumist; ta keele all on vaev ja nurjatus.

^10:8 Ta istub varitsemas õuede taga, salajases paigas ta tapab süütu, ta silmad luuravad õnnetut.

^10:9 Ta varitseb salajases paigas nagu lõvi padrikus; ta varitseb, et tabada viletsat; ta tababki tema, tõmmates teda oma võrku.

^10:10 Ta küürutab ja lömitab, ja õnnetud langevad ta vägevate küünte vahele.

^10:11 Ta ütleb oma südames: „Jumal on unustanud, ta on oma palge peitnud, ta ei näe ilmaski!”

^10:12 Tõuse, Issand, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!

^10:13 Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest.

^10:14 Sina oled seda näinud, sest sina näed vaeva ja meelekibedust, et tasuda oma käega; õnnetu jätab enese sinu hooleks, sina oled vaeslapse abimees.

^10:15 Murra katki õelate käsivars, maksa kätte kurja õelus, kuni sa seda enam ei leia!

^10:16 Issand on kuningas ikka ja igavesti, paganad on kadunud tema maalt.

^10:17 Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele,

^10:18 et mõista õiglast kohut vaeslapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale.

^65:1 Jumala heategude kiitus
Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.

^65:2 Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.

^65:3 Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.

^65:4 Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.

^65:5 Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.

^65:6 Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,

^65:7 kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,

^65:8 kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,

^65:9 nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

^65:10 Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,

^65:11 kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.

^65:12 Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.

^65:13 Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,

^65:14 nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.