Азбука веры » Piibel » Lauluraamat » Псалом 138

Псалом 138

Толкования

Толкования главы

138:1

см.:Притч.24:12;Ин.21:17;

138:2

см.:2Цар.7:20;Иер.12:3;Втор.31:21;

138:3

см.:Пс.118:168;

138:4

138:5

138:6

138:7

см.:Прем.1:7;

138:8

см.:Ам.9:2;

138:9

см.:Пс.54:7;

138:10

138:11

см.:Иов.34:22;Иер.23:24;Евр.4:13;

138:12

см.:Иак.1:17;

138:13

см.:Иов.10:11;

138:14

см.:Пс.118:71;Откр.15:3;

138:15

см.:Еккл.11:5;

138:16

см.:Сир.23:29;Иов.14:5;Мал.3:16;

138:17

138:18

см.:Быт.22:17;

138:19

см.:Пс.5:7;

138:20

138:21

см.:Пс.100:3;

138:22

см.:Рим.12:9;

138:23

см.:Иов.31:6;Пс.25:2;

138:24

см.:Пс.26:11;Пс.85:11;Пс.142:8;

Эстонский

Языки

^139:1 Jumal on kõikjal ja teab kõik
Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.

^139:2 Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.

^139:3 Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.

^139:4 Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.

^139:5 Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.

^139:6 See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.

^139:7 Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?

^139:8 Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!

^139:9 Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,

^139:10 siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.

^139:11 Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,

^139:12 siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.

^139:13 Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.

^139:14 Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.

^139:15 Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.

^139:16 Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.

^139:17 Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!

^139:18 Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.

^139:19 Oh, et sa, Jumal, surmaksid õelad! Ja et minust taganeksid verevalajad,

^139:20 kes sinust räägivad salalikult, kes silmakirjaks tõstavad häält, need sinu vaenlased!

^139:21 Kas ma neid, kes sind vihkavad, Issand, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu?

^139:22 Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu vaenlasteks.

^139:23 Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted!

^139:24 Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!