^110:1 Messia kuninga- ja preestriamet
Taaveti laul. Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!”

^110:2 Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist. Valitse keset oma vaenlasi!

^110:3 Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.

^110:4 Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”

^110:5 Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päeval.

^110:6 Ta mõistab kohut rahvaste seas ta täidab kõik laipadega, ta purustab päid laial maal.

^110:7 Ta joob jõest tee ääres, seepärast ta tõstab oma pea üles.

^111:1 Jumal hoolitseb oma rahva eest
Halleluuja! Ma tänan Issandat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!

^111:2 Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.

^111:3 Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.

^111:4 Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.

^111:5 Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.

^111:6 Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa.

^111:7 Tema kätetööd on tõde ja õigus; usaldatavad on kõik ta seadmised.

^111:8 Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses.

^111:9 Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi.

^111:10 Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti.

^112:1 Jumalakartlikkuse õnnistusest
Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.

^112:2 Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.

^112:3 Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.

^112:4 Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.

^112:5 Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.

^112:6 Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.

^112:7 Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.

^112:8 Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.

^112:9 Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.

^112:10 Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.

^113:1 Issanda ülevus ja halastus
Halleluuja! Kiitke, Issanda sulased, kiitke Issanda nime!

^113:2 Issanda nimi olgu tänatud nüüd ja igavesti!

^113:3 Päikesetõusust loojakuni olgu kiidetud Issanda nimi!

^113:4 Issand on kõrge üle kõigi rahvaste, tema auhiilgus on üle taevaste.

^113:5 Kes on nagu Issand, meie Jumal, kes kõrgel istub,

^113:6 kes alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on,

^113:7 kes tõstab põrmust üles vaevase ja tuhaasemelt viletsa,

^113:8 pannes tema istuma õilsate kõrvale, oma rahva õilsate kõrvale,

^113:9 kes paneb sigimatu, kel polnud maja, elama poegade rõõmsa emana? Halleluuja!

^114:1 Iisraeli Egiptusest pääsemisest
Kui Iisrael läks välja Egiptusest ja Jaakobi sugu umbkeelse rahva juurest,

^114:2 siis sai Juuda tema pühamuks ja Iisrael tema valitsusalaks.

^114:3 Meri nägi ja põgenes, Jordan pöördus tagasi.

^114:4 Mäed hüplesid otsekui jäärad, kingud nagu lambatalled.

^114:5 Mis sul oli, meri, et sa põgenesid, Jordan, et sa pöördusid tagasi,

^114:6 mäed, et te hüplesite otsekui jäärad, ja teie, kingud, nagu lambatalled?

^114:7 Issanda palge ees värise, maa, Jaakobi Jumala palge ees,

^114:8 kes muudab kalju veejärveks, ränikivi veeallikaks!

^115:1 Jumalale üksi olgu au
Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse pärast, oma ustavuse pärast!

^115:2 Mispärast peaksid paganad ütlema: „Kus on nüüd nende Jumal?”

^115:3 Aga meie Jumal on taevas, ta teeb kõik, mis temale meeldib.

^115:4 Nende ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö.

^115:5 Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe;

^115:6 kõrvad neil on, aga nad ei kuule; nina neil on, aga nad ei tunne lõhna;

^115:7 käed neil on, aga nad ei katsu; jalad neil on, aga nad ei kõnni; nende kurk ei kõnele.

^115:8 Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad.

^115:9 Iisrael, looda Issanda peale, tema on teie abi ja teie kilp!

^115:10 Teie, Aaroni sugu, lootke Issanda peale, tema on teie abi ja teie kilp!

^115:11 Teie, kes Issandat kardate, lootke Issanda peale; tema on teie abi ja teie kilp!

^115:12 Issand mõtleb meile, tema õnnistab: ta õnnistab Iisraeli sugu, ta õnnistab Aaroni sugu,

^115:13 ta õnnistab neid, kes kardavad Issandat, nii pisikesi kui suuri.

^115:14 Issand lisagu teile veel õnnistust, teile ja teie lastele!

^115:15 Teie olete Issanda õnnistatud, selle, kes on teinud taeva ja maa!

^115:16 Taevas on Issanda taevas ja maa on ta andnud inimlastele.

^115:17 Ei surnud kiida Issandat ega need, kes lähevad alla vaikusesse.

^115:18 Aga meie, me täname Issandat nüüd ja igavesti. Halleluuja!

^116:1 Surmasuust päästetu tänu
Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,

^116:2 sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.

^116:3 Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse.

^116:4 Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: „Oh Issand, päästa mu hing!”

^116:5 Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.

^116:6 Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja tema aitas mind.

^116:7 Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!

^116:8 Sest sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.

^116:9 Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.

^116:10 Mina usun, seepärast ma räägin. Ma olin suures vaevas.

^116:11 Ma ütlesin oma kohmetuses: „Kõik inimesed on valelikud!”

^116:12 Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?

^116:13 Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.

^116:14 Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes.

^116:15 Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.

^116:16 Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud!

^116:17 Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.

^116:18 Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes

^116:19 Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja!

^117:1 Kõik rahvad kiitku Issandat
Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud!

^117:2 Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle ja Issanda ustavus kestab igavesti. Halleluuja!

^118:1 Tänu Jumalale rahva päästmise eest
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!

^118:2 Öelgu nüüd Iisrael, et tema heldus kestab igavesti!

^118:3 Öelgu nüüd Aaroni sugu, et tema heldus kestab igavesti!

^118:4 Öelgu nüüd, kes Issandat kardavad, et tema heldus kestab igavesti!

^118:5 Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issand vastas mulle, asetas mind avarusse.

^118:6 Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha?

^118:7 Issand on mulle abimeheks, seepärast ma saan parastada vihkajaid.

^118:8 Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota inimeste peale.

^118:9 Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota õilsate peale.

^118:10 Kõik paganad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.

^118:11 Nad piirasid mind, küll nad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.

^118:12 Nad piirasid mind nagu mesilased - nad kustusid nagu tuli kibuvitstes. Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.

^118:13 Mind tõugati kõvasti, et ma langeksin, kuid Issand aitas mind.

^118:14 Issand on mu tugevus ja mu kiituslaul, ja tema oli mulle päästjaks.

^118:15 Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: „Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!

^118:16 Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!”

^118:17 Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.

^118:18 Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.

^118:19 Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.

^118:20 See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.

^118:21 Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!

^118:22 Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.

^118:23 Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.

^118:24 See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!

^118:25 Oh Issand, aita nüüd! Oh Issand, lase hästi korda minna!

^118:26 Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.

^118:27 Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus. Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni!

^118:28 Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan! Mu Jumal, sind ma ülistan!

^118:29 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!