Азбука веры » Piibel » Lauluraamat » Псалом 106

Псалом 106

Толкования

Толкования главы

106:1

см.:Иудифь.16:1;

106:2

см.:Пс.105:10;

106:3

106:4

см.:Евр.11:9:37;Евр.13:14;

106:5

106:6

см.:Пс.21:6;

106:7

106:8

106:9

см.:Пс.33:11;Пс.144:16;

106:10

см.:Иов.36:8;

106:11

106:12

см.:4Цар.14:26;

106:13

106:14

106:15

106:16

см.:Пс.115:7;Ис.45:2;Наум.1:13;

106:17

106:18

см.:Иов.33:20;

106:19

106:20

см.:Прем.16:12;

106:21

106:22

см.:Пс.49:14;Пс.115:8;

106:23

106:24

см.:Сир.43:26;

106:25

см.:Иона.1:4;Мф.8:24;

106:26

106:27

см.:Ис.29:14;Иез.7:26;

106:28

106:29

см.:Мф.14:32;

106:30

106:31

106:32

106:33

106:34

см.:3Цар.17:1;Иоил.1:10;

106:35

см.:Ис.41:18;

106:36

106:37

106:38

см.:Пс.43:26;

см.:Иов.12:21;

см.:1Цар.2:8;

см.:Иов.5:16;Иов.22:19;

106:43

см.:Втор.32:29;Иер.9:12;

Эстонский

Языки

^107:1 Lunastatute tänu
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!

^107:2 Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest

^107:3 ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.

^107:4 Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.

^107:5 Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.

^107:6 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest

^107:7 ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.

^107:8 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,

^107:9 et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.

^107:10 Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,

^107:11 sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.

^107:12 Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.

^107:13 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.

^107:14 Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning rebis katki nende köidikud.

^107:15 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!

^107:16 Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudriivid.

^107:17 Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.

^107:18 Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal.

^107:19 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.

^107:20 Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.

^107:21 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele

^107:22 ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!

^107:23 Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.

^107:24 Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.

^107:25 Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.

^107:26 Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus hääbus hädaohus.

^107:27 Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.

^107:28 Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.

^107:29 Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.

^107:30 Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.

^107:31 Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele

^107:32 ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!

^107:33 Tema tegi jõed kõrbeks ja veelätted kuivaks maaks,

^107:34 viljamaa soolanõmmeks tema elanike kurjuse pärast.

^107:35 Tema tegi kõrbe järveks ja põuase maa veelätteks,

^107:36 ja pani sinna elama näljased, ja need asutasid linna, kus elada.

^107:37 Ja nad seemendasid põldusid ja istutasid viinamägesid, ja nad said hea viljasaagi.

^107:38 Ja tema õnnistas neid, ja neid sai väga palju, ka nende loomi ta ei vähendanud.

^107:39 Aga siis nad vähenesid ja raugesid õnnetuste ja murede läbi.

^107:40 Kuid tema, kes valab põlgust vürstide peale ja paneb nad eksima tühjal maal, kus ei ole teed,

^107:41 tema ülendas vaese viletsusest ja pani tema suguvõsa sigima nagu lambakarja.

^107:42 Õiglased näevad seda ja rõõmustavad, ja kõik ülekohus peab oma suu kinni.

^107:43 Kes tark on, see pidagu seda meeles, ja Issanda heldust pandagu tähele!