Азбука веры » Piibel » Lauluraamat » Псалом 101

Псалом 101

Толкования

Толкования главы

101:1

101:2

см.:Пс.142:1;

101:3

см.:Пс.12:2;Пс.43:25;

101:4

см.:Притч.17:22;

101:5

см.:Пс.108:22;

101:6

101:7

см.:Втор.14:17;

101:8

101:9

101:10

см.:Иов.3:24;

101:11

101:12

см.:Иов.8:9;Иов.14:1-2;

101:13

101:14

см.:Пс.50:20;Иер.29:10;

101:15

101:16

101:17

см.:Ис.14:32;

101:18

101:19

101:20

см.:Пс.78:11;

см.:Ис.62:6;

см.:Зах.8:21;

см.:Пс.88:46;

см.:Иов.21:21;

см.:Евр.1:10;

см.:Ис.51:6;Мф.24:35;

101:28

см.:Иов.36:26;Пс.80:3;Мал.3:6;

101:29

Эстонский

Языки

^102:1 Hädasolija palve
Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.

^102:2 Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!

^102:3 Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!

^102:4 Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.

^102:5 Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.

^102:6 Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.

^102:7 Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.

^102:8 Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.

^102:9 Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.

^102:10 Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga

^102:11 sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.

^102:12 Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.

^102:13 Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.

^102:14 Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.

^102:15 Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.

^102:16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.

^102:17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.

^102:18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.

^102:19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,

^102:20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,

^102:21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,

^102:22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,

^102:23 kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.

^102:24 Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.

^102:25 Ma ütlen: „Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!

^102:26 Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.

^102:27 Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.

^102:28 Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.

^102:29 Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.”