Скрыть
Псалом 85 
85:2
85:3
85:4
85:6
85:12
85:16
85:17
Псалом 86 
86:1
86:2
86:4
86:6
86:7
Псалом 87 
87:2
87:3
87:4
87:7
87:8
87:10
87:12
87:14
87:15
87:17
87:19
Псалом 88 
88:3
88:5
88:6
88:8
88:11
88:13
88:14
88:16
88:17
88:20
88:24
88:25
88:29
88:31
88:32
88:34
88:36
88:39
88:43
88:44
88:45
88:46
88:48
88:51
88:52
88:53
Псалом 89 
89:1
89:2
89:4
89:8
89:9
89:13
89:15
89:16
Псалом 90 
90:3
90:6
90:9
90:10
86:1 Palve katsumuses
Taaveti palve. Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
86:2 Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale!
86:3 Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
86:4 Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
86:5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
86:6 Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
86:7 Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
86:8 Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul.
86:9 Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele.
86:10 Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
86:11 Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!
86:12 Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti.
86:13 Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest.
86:14 Jumal! Ülbed on tõusnud mu vastu, ja vägivaldsete jõuk püüab mu hinge; kuid sind nad ei pane tähele.
86:15 Ent sina, Issand, oled halastaja ja armuline Jumal, pikameelne ning rikas heldusest ja ustavusest.
86:16 Kaldu mu poole ja ole mulle armuline; anna oma sulasele oma ramm ja aita oma teenija poega!
86:17 Tee mulle tunnustäht mu heaks, et mu vihkajad näeksid ja häbeneksid, et sina, Issand, oled aidanud ja mind trööstinud!
87:1 Siion, rahvaste ema
Korahi laste lugu ja laul. Tema alusmüür on pühadel mägedel -
87:2 Issand armastab Siioni väravaid rohkem kui kõiki Jaakobi hooneid.
87:3 Auväärseid asju räägitakse sinu sees, sa Jumala linn. Sela.
87:4 „Ma nimetan Rahabit ja Paabelit minu tundjateks. Vaata, Vilistimaa ja Tüüros koos Etioopiaga - need on seal sündinud.”
87:5 Aga Siionist öeldakse: Mees mehelt on nad seal sündinud, ja tema, Kõigekõrgem, asutab seda.
87:6 Issand loeb ära, kui ta rahvast kirjutab raamatusse: „See on seal sündinud.” Sela.
87:7 Ja lauldes ning ringtantsu tantsides hõisatakse: „Kõik mu allikad on sinus!”
88:1 Palve surmahädas
Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
88:2 Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
88:3 Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
88:4 Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
88:5 Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
88:6 Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
88:7 Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
88:8 Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
88:9 Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
88:10 Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
88:11 Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
88:12 Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
88:13 Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?
88:14 Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.
88:15 Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?
88:16 Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
88:17 Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;
88:18 need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.
88:19 Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.
89:1 Jumala leping Taavetiga
Esralase Eetani õpetuslaul.
89:2 Ma laulan Issanda heldusest igavesti, ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.
89:3 Sest ma ütlen: Igaveseks sa ehitasid helduse, taevastesse sa rajasid oma ustavuse.
89:4 „Ma olen teinud lepingu oma valituga, ma olen oma sulasele Taavetile vandunud:
89:5 Ma kinnitan su soo igaveseks ja ehitan su aujärje põlvest põlve.” Sela.
89:6 Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand, ja sinu ustavust pühade koguduses.
89:7 Sest kes on pilvedes Issanda taoline? Kes on Issanda sarnane Jumala laste seas?
89:8 Jumal on kohutav pühade salajases kogus, ja ta on kardetav üle kõikide, kes teda ümbritsevad.
89:9 Issand, vägede Jumal, kes on nii võimas kui sina, Issand? Ja sinu ustavus on sinu ümber.
89:10 Sina valitsed mere uhkust; kui ta oma lained tõstab, vaigistad sina need.
89:11 Sina purustasid Rahabi nagu mahalöödu; oma vägeva käsivarrega sa pillutasid laiali oma vaenlased.
89:12 Sinu oma on taevas ja sinu on ka maa; maailmale ja kõigele, mis seda täidab, oled sina rajanud aluse.
89:13 Põhja ja lõuna oled sina loonud; Taabor ja Hermon laulavad hõisates sinu nimele.
89:14 Sinul on vägev käsivars, tugev on sinu käsi, kõrge su parem käsi.
89:15 Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees.
89:16 Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.
89:17 Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev, ja sinu õigluses nad ülendatakse.
89:18 Sest sina oled nende tugevuse ilu, ja sinu hea meele pärast tõstetakse meie sarv kõrgele.
89:19 Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
89:20 Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: „Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
89:21 Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
89:22 Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.
89:23 Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,
89:24 vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad.
89:25 Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
89:26 Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale.
89:27 Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
89:28 Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
89:29 Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
89:30 Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
89:31 Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
89:32 kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
89:33 siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
89:34 kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
89:35 Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
89:36 Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
89:37 Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
89:38 nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!” Sela.
89:39 Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu.
89:40 Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni.
89:41 Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks.
89:42 Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda, ta on saanud teotuseks oma naabritele.
89:43 Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe, sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi.
89:44 Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera ega ole teda püsti hoidnud sõjas.
89:45 Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje.
89:46 Sa oled lühendanud tema nooruspäevi ja oled katnud teda häbiga. Sela.
89:47 Kui kaua sa, Issand, peidad ennast? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?
89:48 Mõtle, kui lühike on mu eluiga! Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed!
89:49 Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma, kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela.
89:50 Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?
89:51 Mõtle, Issand, oma sulase teotusele kõigi suurte rahvaste poolt, mida ma kannan oma põues,
89:52 millega sinu vaenlased sind, Issand, teotavad, kui nad teotavad su võitud mehe jälgi!
89:53 Tänu olgu Issandale igavesti! Aamen ja aamen!
90:1 Inimese kaduvusest
Moosese, jumalamehe palve. Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.
90:2 Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.
90:3 Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!”
90:4 Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.
90:5 Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.
90:6 See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.
90:7 Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.
90:8 Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.
90:9 Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.
90:10 Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.
90:11 Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?
90:12 Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!
90:13 Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale!
90:14 Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!
90:15 Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!
90:16 Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!
90:17 Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!
91:1 Kõigekõrgema kaitse all
Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
91:2 see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
91:3 Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
91:4 Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
91:5 Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
91:6 ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
91:7 Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
91:8 Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.
91:9 Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.
91:10 Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.
91:11 Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.
91:12 Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
91:13 Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.
91:14 „Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.
91:15 Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.
91:16 Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet.”
Толкования стиха Скопировать ссылку Скопировать текст Добавить в избранное
Библ. энциклопедия Библейский словарь Словарь библ. образов Практическая симфония
Цитата из Библии каждое утро
TG: t.me/azbible
Viber: vb.me/azbible