Азбука веры » Piibel » Lauluraamat » Псалом 72

Псалом 72

Толкования

Толкования главы

72:1

см.:Пс.63:9;Мф.5:8;Ин.1:47;

72:2

72:3

см.:Пс.36:1;Иов.21:7;Иер.12:1;

72:4

72:5

72:6

72:7

см.:Иов.15:27;

72:8

72:9

см.:Сир.13:28;

72:10

72:11

см.:Пс.9:32;Пс.93:7;

72:12

72:13

см.:Мал.3:14;Иов.9:30;

72:14

72:15

72:16

72:17

72:18

см.:Иов.21:16-17;Притч.14:32;

72:19

см.:Иов.21:30;Пс.51:7;

72:20

см.:Иов.21:17;Ис.29:7;

72:21

72:22

см.:Ин.12:16;

72:23

см.:Ин.6:68;

72:24

72:25

см.:Пс.15:5;Ин.4:14;

72:26

см.:Плач.3:24;

72:27

см.:Иер.17:13;Ос.7:13;

72:28

см.:Иак.4:8;

Эстонский

Языки

^73:1 Õelate saatus
Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt.

^73:2 Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud.

^73:3 Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku.

^73:4 Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav.

^73:5 Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi.

^73:6 Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond.

^73:7 Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.

^73:8 Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt.

^73:9 Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa.

^73:10 Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.

^73:11 Ja nad ütlevad: „Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?”

^73:12 Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust.

^73:13 Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;

^73:14 ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul.

^73:15 Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu.

^73:16 Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,

^73:17 kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa.

^73:18 Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks.

^73:19 Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega.

^73:20 Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest.

^73:21 Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,

^73:22 siis ma olin sõge ega teadnud midagi; ma olin nagu loom su ees.

^73:23 Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest.

^73:24 Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.

^73:25 Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.

^73:26 Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti.

^73:27 Sest vaata, kes sinust eemalduvad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes reetlikult sinust loobuvad.

^73:28 Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.