Скрыть
136:2
136:3
136:4
136:6
136:8
137:1 Nutulaul Paabeli vangipõlves
Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
137:2 Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
137:3 Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: „Laulge meile Siioni laule!”
137:4 Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
137:5 Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
137:6 Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
137:7 Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: „Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!”
137:8 Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
137:9 Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.
Толкования стиха Скопировать ссылку Скопировать текст Добавить в избранное
Библ. энциклопедия Библейский словарь Словарь библ. образов Практическая симфония
Цитата из Библии каждое утро
TG: t.me/azbible
Viber: vb.me/azbible