Азбука веры » Piibel » Lauluraamat » Псалом 103

Псалом 103

Толкования

Толкования главы

см.:Пс.102:1:22;

см.:Быт.1:3:6:8;

см.:Быт.1:7;

см.:Евр.1:7;

103:5

103:6

103:7

см.:Иов.37:5;

103:8

103:9

см.:Иов.38:10-11;

103:10

см.:Пс.73:15;Втор.11:11;Иов.5:10;

103:11

103:12

103:13

103:14

см.:Пс.146:8;

103:15

см.:Суд.9:13;Сир.40:20;

103:16

103:17

103:18

103:19

103:20

см.:Быт.1:16;

103:21

см.:Пс.146:9;Ис.31:4;

103:22

см.:Иов.37:8;

103:23

см.:Пс.32:5;Пс.91:6;

см.:Сир.43:27;

см.:Иов.40:20;

см.:Пс.144:15;

см.:Притч.6:8;

см.:Иов.12:10;Дан.5:23;

103:30

см.:Иов.33:4;

103:31

103:32

см.:Пс.143:5;

103:33

см.:Пс.33:2;

103:34

103:35

см.:Пс.102:1;

Эстонский

Языки

^104:1 Maailma looja kiitus
Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.

^104:2 Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.

^104:3 Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.

^104:4 Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.

^104:5 Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.

^104:6 Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.

^104:7 Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.

^104:8 Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.

^104:9 Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.

^104:10 Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.

^104:11 Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.

^104:12 Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.

^104:13 Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.

^104:14 Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest

^104:15 ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.

^104:16 Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,

^104:17 kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.

^104:18 Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.

^104:19 Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.

^104:20 Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.

^104:21 Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.

^104:22 Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.

^104:23 Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.

^104:24 Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.

^104:25 Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;

^104:26 seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.

^104:27 Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.

^104:28 Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.

^104:29 Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.

^104:30 Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.

^104:31 Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,

^104:32 tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.

^104:33 Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.

^104:34 Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.

^104:35 Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja!