Азбука веры » Piibel » Makkaablaste raamat 2 » гл.1

Makkaablaste raamat 2, Глава 1

Толкования

Толкования главы

1:1

1:2

1:3

1:4

1:5

1:6

1:7

1:8

1:9

1:10

1:11

1:12

1:13

1:14

1:15

1:16

1:17

1:18

см.:1Мак.4:59;

1:19

см.:Лев.6:9:12;

1:20

1:21

1:22

1:23

1:24

1:25

1:26

1:27

1:28

1:29

см.:Втор.30:4;2Мак.2:10;3Езд.1:30;Неем.1:9;

1:30

1:31

1:32

1:33

1:34

1:35

1:36

Эстонский

Языки

Kiri juutidele Egiptuses
„Vendadele juutidele Egiptuses! Tervitus vendadelt juutidelt Jeruusalemmas ja Juudamaal tõsise rahusooviga!

Jumal tehku teile head ja meenutagu lepingut oma ustavate sulastega, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga,

ja andku teile kõigile niisugune süda, et teie austaksite teda ja täidaksite tema tahet siira südame ja vastuvõtliku hingega!

Ta avagu teie süda tema Seadusele ja korraldustele ning andku teile rahu!

Ta kuulgu teie palveid ja olgu teile armuline, ta ärgu jätku teid maha kurjal ajal!

Meie palvetame nüüd siin teie eest.

Demeetriose valitsemisajal, aastal sada kuuskümmend üheksa, meie juudid kirjutasime teile suurimas viletsuses, mis tabas meid neil aastail, mil Jaason oma poolehoidjatega oli ennast lahti ütelnud pühast maast ja riigist,

kui väravad põletati ja valati süütut verd. Siis me palusime Issandat ja tema kuulis meid. Me ohverdasime põletus- ja roaohvreid, süütasime lambid ja asetasime vaateleivad.

Ja nüüd kirjutame meie, et teiegi pühitseksite lehtmajadepüha kislevikuus. Aastal sada kaheksakümmend kaheksa.”

Teine kiri
„Jeruusalemma ja Juudamaa elanikud, Suurkohus ja Juudas soovivad õnne ja tervist Aristobulosele, kuningas Ptolemaiose õpetajale, kes on võitud preestrite soost, ja juutidele Egiptuses!

Me täname väga Jumalat, kes meid päästis suurest hädaohust, olles alati valmis võitlema kuninga vastu.

Jumal ise ajas välja need, kes olid alustanud võitlust pühas linnas.

Sest kui väejuht ja tema võitmatuks peetud sõjavägi jõudsid Pärsiasse, löödi nad maha Nanaia templis, kuna Nanaia preestrid olid pettust teinud.

Nimelt oli Antiohhos koos oma sõpradega läinud sinna paika Nanaiat „kosima”, kavatsusega võtta kaasavaraks templi suured varandused.

Kui nüüd Nanaia preestrid olid vara tema ette seadnud ja Antiohhos koos mõne teisega läks sissepoole templimüüri, siis sulgesid preestrid värava, niipea kui ta oli sisse tulnud.

Seejärel avasid nad laes oleva salaluugi ja heitsid kive alla, surmates valitseja otsekui piksega. Siis nad tükeldasid laibad ja viskasid raiutud pead väljas olijaile.

Kõige selle eest olgu kiidetud meie Jumal, kes loovutas jumalakartmatud!

Imepäraselt säilinud püha tuli
Et me tahame kislevikuu kahekümne viiendal päeval pidada templi puhastuspüha, siis oleme pidanud vajalikuks seda teile teatada, et teiegi pühitseksite lehtmajadepüha ja selle tule mälestust, mis anti, kui Nehemja pärast templi ja altari ülesehitamist ohvreid ohverdas.

Sest kui meie isad viidi Pärsiasse, siis selleaegsed jumalakartlikud preestrid võtsid salaja altarilt tule ja peitsid selle sügavasse kaevu, mis oli alati kuiv. Seal nad säilitasid seda nii hästi, et keegi ei teadnud seda paika.

Ent paljude aastate pärast, siis kui Jumal heaks arvas, läkitas Nehemja, kes oli Pärsia kuninga poolt tagasi saadetud, tule peitnud preestrite järeltulijad seda tooma. Aga kui nad meile teatasid, et nad tuld ei ole leidnud, vaid ainult paksu vedelikku, siis ta käskis seda ammutada ja tuua.

Kui ohvriks vajalik oli toodud, siis Nehemja käskis preestritel valada vedelik puude ja nendel asuva ohvri peale.

Aga kui see oli sündinud ja mõne aja pärast päike, mis enne oli olnud pilvede peidus, paistma hakkas, siis süttis suur tuli, nõnda et kõik imestasid.

Ja preestrid tegid palvet, niikaua kui ohvriand põles, preestrid ja kõik teised. Joonatan alustas ja teised, ka Nehemja, ühinesid sellega.

Palve sisu oli niisugune: „Issand, Issand Jumal, kõige Looja, kardetav ja vägev ja õiglane ja halastaja, ainus Kuningas ja hea,

sina, ainus hoolitseja, ainus õiglane ja kõigeväeline ja igavene, sina, kes päästad Iisraeli kõigest kurjast, kes valisid välja meie vanemad ja pühitsesid neid,

võta vastu see ohver kogu oma Iisraeli rahva poolt, kaitse ja pühitse oma pärisosa!

Kogu jälle meie pillutatud, vabasta need, kes on orjuses paganate keskel, vaata nende peale, kes on põlatud ja jälestatud, nõnda et paganad teaksid, et sina oled meie Jumal!

Karista neid, kes meid rõhuvad ja oma ülbuses kurjasti kohtlevad!

Ja istuta oma rahvas oma pühasse paika, nõnda nagu Mooses on ütelnud!”

Ja preestrid laulsid kiituslaule.

Aga kui ohvriand oli põlenud, siis Nehemja käskis valada ülejäänud vedeliku suurte kivide peale.

Kui see oli sündinud, siis süttis leek, aga altarilt paistev valgus varjutas selle.

Ja kui see tõsiasi teatavaks sai ja pärslaste kuningale jutustati, et paigast, kuhu vangistatud olid tule peitnud, oli leitud vedelikku, millega Nehemja koos kaaslastega oli ohvrit pühitsenud,

siis kuulutas kuningas pärast asja uurimist selle paiga pühaks ja laskis teha aia ümber.

Kuningas võttis palju raha ning jaotas seda neile, kellele ta tahtis head teha.

Nehemja ja tema kaaslased nimetasid vedeliku „neftariks”, mis tähendab „puhastus”. Enamik aga nimetab seda „naftaks”.