Saalomon palub enesele tarkust
Ja Saalomon, Taaveti poeg, osutus tugevaks oma kuningriigis, ja Issand, tema Jumal, oli temaga ning tegi ta väga suureks.

Ja Saalomon andis käsu kogu Iisraelile, tuhande- ja sajapealikuile, kohtumõistjaile ja kõigile juhtidele kogu Iisraelis, perekondade peameestele,

ja Saalomon ning terve kogudus koos temaga läksid ohvrikünkale, mis oli Gibeonis, sest seal oli Jumala kogudusetelk, mille Issanda sulane Mooses kõrbes oli teinud.

Ometi oli Taavet toonud Jumala laeka Kirjat-Jearimist paika, mille Taavet selleks oli valmistanud; sest ta oli Jeruusalemmas selle jaoks telgi üles löönud.

Aga vaskaltar, mille Betsaleel, Huuri poja Uuri poeg, oli teinud, oli seal Issanda elamu ees; seal otsisid Saalomon ja kogudus Issandat.

Ja Saalomon ohverdas seal Issanda ees kogudusetelgi vaskaltaril; ta ohverdas selle peal tuhat põletusohvrit.

Selsamal ööl ilmutas Jumal ennast Saalomonile ja ütles talle: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!”

Ja Saalomon vastas Jumalale: „Sa oled Taavetile, mu isale, suurt heldust osutanud, ja oled minu tema asemele kuningaks tõstnud.

Nüüd, Issand Jumal, saagu tõeks su sõna mu isale Taavetile, sest sa oled mu kuningaks tõstnud rahvale, keda on nõnda palju nagu põrmu maa peal!

Anna nüüd mulle tarkust ja mõistust minna ja tulla selle rahva eesotsas, sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”

Ja Jumal ütles Saalomonile: „Et see sul südame peal on ja et sa ei ole palunud rikkust, varandust ega au, ka mitte oma vaenlaste hinge, ja et sa ei ole palunud isegi mitte pikka iga, vaid oled enesele palunud tarkust ja mõistust, et saaksid kohut mõista rahvale, kellele ma sind olen kuningaks tõstnud,

siis olgu sulle antud tarkust ja mõistust! Ja ma annan sulle ka rikkust, varandust ja au, nagu seda ei ole olnud kuningail enne sind ega ole ühelgi pärast sind.”

Ja Saalomon tuli ohvrikünkalt Gibeonist, kogudusetelgi eest, Jeruusalemma ja valitses Iisraeli üle.

Saalomon hangib hobuseid ja vankreid
Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteist tuhat ratsanikku; need paigutas ta vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.

Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat ja kulda nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.

Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast; kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest.

Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest; ja nõnda toodi neid nende vahendusel kõigile hettide ja süürlaste kuningaile.

Saalomon hakkab templit ehitama. Leping Tüürose kuningaga
Ja Saalomon käskis ehitada koja Issanda nimele ja kuningliku koja iseenesele.

Saalomon hakkab templit ehitama. Leping Tüürose kuningaga
Ja Saalomon määras seitsekümmend tuhat meest kandjaiks, kaheksakümmend tuhat meest kiviraiujaiks mäestikus ja kolm tuhat kuussada, kes neid juhatasid.

Ja Saalomon läkitas ütlema Huuramile, Tüürose kuningale: „Tee minule sedasama, mida sa tegid mu isale Taavetile, kellele sa saatsid seedripuid, et ta sai enesele ehitada koja, kus ta elas.

Vaata, mina tahan ehitada Issanda, oma Jumala nimele koja ja selle pühitseda temale, et tema ees suitsutada hästilõhnavaid suitsutusrohte, tuua igapäevaseid ohvrileibu ja põletusohvreid hommikul ja õhtul, hingamispäevil, noorkuupäevil ja Issanda, meie Jumala pühadel; see on Iisraelile igaveseks kohustuseks.

Ja koda, mille ma ehitan, peab olema suur, sest meie Jumal on suurem kõigist jumalaist!

Aga kellel jätkuks jõudu temale koda ehitada? Sest taevad ja taevaste taevad ei mahuta teda! Ja kes olen siis mina, et ma tahan temale koja ehitada, kuigi ainult suitsutuseks tema ees?

Aga nüüd läkita mulle mees, kes oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest ja rauast, purpurpunasest, karmiinpunasest ja sinisest lõngast, ja kes tunneb nikerdustööd, et ta töötaks Juudas ja Jeruusalemmas koos minu oskustöölistega, kes on hangitud mu isa Taaveti poolt.

Ja saada mulle seedripuid, küpressi- ja algumipuid Liibanonist, sest ma tean, et sinu sulased oskavad raiuda Liibanoni puid. Ja vaata, minu sulased olgu koos sinu sulastega!

Mul on tarvis hankida palju puitu, sest koda, mille ma ehitan, peab olema suur ja imetlusväärne!

Ja vaata, raiujaile, kes puid lõikavad, annan ma kakskümmend tuhat koori nisu, su sulastele toiduks, ja kakskümmend tuhat koori otri, kakskümmend tuhat batti veini ja kakskümmend tuhat batti õli!”

Ja Huuram, Tüürose kuningas, vastas kirjaga, mille ta Saalomonile läkitas: „Sellepärast, et Issand oma rahvast armastab, on ta sinu pannud neile kuningaks.”

Ja edasi ütles Huuram: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes on teinud taeva ja maa, kes on andnud kuningas Taavetile targa poja, kel on tarkust ja taipu, et ehitada Issandale koda ja iseenesele kuninglik koda!

Ja nüüd ma läkitan ühe targa ja aruka mehe, Huuram-Abi,

kes on Daani tütreist pärit naise poeg ja kelle isa on Tüürose mees. Tema oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest, rauast, kivist ja puust, ja purpurpunasest, sinisest, valgest linasest ja karmiinpunasest lõngast. Ta oskab igasuguseid nikerdusi ja lahendab igasuguseid ülesandeid, mis temale antakse, koos sinu tarkadega ja minu isanda, sinu isa Taaveti tarkadega.

Saada siis nüüd oma sulastele nisu, otri, õli ja veini, nagu mu isand on lubanud.

Meie raiume siis Liibanonist puid, nõnda palju kui sul on vaja, ja me toome need sulle parvedena merd mööda Jaafosse. Sina vii need siis üles Jeruusalemma!”

Ja Saalomon luges ära kõik Iisraelimaal olevad võõrad mehed, pärast seda lugemist, mida tema isa Taavet oli toimetanud, ja neid leiti olevat sada viiskümmend kolm tuhat kuussada.

Ja ta tegi neist seitsekümmend tuhat kandjaiks, kaheksakümmend tuhat kiviraiujaiks mäestikus ja kolm tuhat kuussada juhatajaiks, kes panid rahva tööle.

Templi ehitamine
Ja Saalomon hakkas Issanda koda ehitama Jeruusalemma Morija mäele, kus Taavetil, tema isal, oli olnud ilmutus, paika, mille Taavet oli kindlaks määranud jebuuslase Ornani rehealuse kohale.

Ta hakkas ehitama teise kuu teisel päeval, oma valitsemise neljandal aastal.

Ja need on mõõdud, mis Saalomon Jumala koja ehituseks määras: pikkus, vana küünramõõdu järgi, kuuskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart.

Eeskoda selle ees oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart pikk ja selle kõrgus oli sada kakskümmend küünart; ja ta kattis selle seestpoolt puhta kullaga.

Ta vooderdas suure koja küpressipuuga ja kattis selle parima kullaga; ta tegi selle peale palmid ja pärjad.

Ta kattis koja ilustuseks kalliskividega; ja kuld oli Parvaimi kuld.

Ta kattis koja - palgid, läved, seinad ja uksed - kullaga ja nikerdas seinte peale keerubid.

Ja ta tegi kõige pühama paiga; selle pikkus oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart; ta kattis selle parima kullaga, mida oli kuussada talenti.

Ja kuldnaelad vaagisid viiskümmend seeklit; ka ülakambrid kattis ta kullaga.

Ja kõige pühamasse paika valmistas ta valatud tööna kaks keerubit, need kaeti kullaga.

Ja keerubite tiibade pikkus oli kokku kakskümmend küünart: üks tiib, viieküünrane, puudutas koja seina, ja teine tiib, viieküünrane, puudutas teise keerubi tiiba.

Ja teise keerubi viieküünrane tiib puudutas koja seina ja teine viieküünrane tiib puutus kokku teise keerubi tiivaga.

Nende keerubite tiivad olid laialilaotatult kakskümmend küünart; need seisid oma jalgade peal ja nende näod olid koja poole.

Ja ta valmistas eesriide sinisest, purpurpunasest ja karmiinpunasest lõngast ja valgest linasest ning tegi selle peale keerubid.

Meister Huurami tööd templis
Ja ta valmistas koja ette kaks sammast, kolmkümmend viis küünart kõrged; ja nupp, mis oli nende otsas, oli viieküünrane.

Ja ta valmistas ketid nagu tagaruumis ning pani need sammaste otsa; ta valmistas sada granaatõuna ja pani need kettide külge.

Ja ta püstitas templi ette sambad: ühe paremale poole ja teise vasakule poole; ta pani parempoolsele nimeks Jaakin ja vasakpoolsele nimeks Boas.

Meister Huurami tööd templis
Ja ta valmistas vaskaltari, kakskümmend küünart pika, kakskümmend küünart laia ja kümme küünart kõrge.

Ja ta valmistas valatud vaskmere, kümme küünart äärest ääreni, täiesti ümmarguse, viis küünart kõrge; kolmekümneküünrane mõõdunöör ulatus selle ümber.

Ja selle all olid härjakujud ümberringi; need ümbritsesid seda, kümme igal küünral, ringi ümber vaskmere; härjad olid kahes reas, selle valuga koos valatud.

See seisis kaheteistkümnel härjal: kolm vaatasid põhja poole, kolm vaatasid lääne poole, kolm vaatasid lõuna poole ja kolm vaatasid ida poole; vaskmeri oli ülal nende peal ja neil kõigil olid tagumikud sissepoole.

See oli kämblapaksune ja selle äär oli tehtud karika ääre sarnaselt liilia õiena; see mahutas kolm tuhat batti.

Ja ta valmistas kümme pesunõu ning pani viis paremale ja viis vasakule poole pesemise jaoks; neis pidi loputatama seda, mis kuulus põletusohvri juurde, kuna vaskmeri oli preestritele pesemise jaoks.

Ja ta valmistas kümme kuldlambijalga, nagu need pidid olema, ja pani need templisse, viis paremale ja viis vasakule poole.

Ja ta valmistas kümme lauda ning asetas need templisse, viis paremale ja viis vasakule poole; ja ta valmistas sada kuldpiserdusnõu.

Ja ta tegi preestrite õue ja suure õue ning õue uksed; ta kattis uksed vasega.

Ja ta asetas vaskmere paremasse tiiba, kagusse.

Ja Huuram valmistas tuhanõud, -labidad ja piserdusnõud. Ja Huuram sai valmis töö, mis ta pidi tegema kuningas Saalomonile Jumala koja jaoks:

kaks sammast ja kaks kausikujulist nuppu, mis olid sammaste otsas; ja kaks võrestikku mõlema kausikujulise nupu katteks, mis olid sammaste otsas;

ja nelisada granaatõuna mõlema võrestiku jaoks, kaks rida granaatõunu kummalegi võrestikule, katteks mõlemale kausikujulisele nupule, mis olid sammaste otsas.

Ja ta valmistas alused ning valmistas pesunõud aluste peale;

ühe vaskmere ja kaksteist härga selle all.

Ja tuhanõud, -labidad ja hargid ja kõik nende juurde kuuluvad riistad valmistas Huuram-Abi kuningas Saalomonile Issanda koja tarvis hiilgavast vasest.

Kuningas laskis need valada Jordani uhtmaal savimaa sees Sukkoti ja Seredata vahel.

Ja Saalomon valmistas kõiki neid riistu väga palju, sest vase kaalu ei arvestatudki.

Saalomon valmistas ka kõik need riistad, mis pidid olema Jumala kojas: kuldaltari ja lauad, mille peal olid ohvrileivad;

lambijalad ja nende lambid, vastavas korras süütamiseks kõige pühama paiga ees, puhtast kullast;

kuldsed õied, lambid ja tahikäärid puhtast kullast;

noad, piserdusnõud, peekrid ja sütepannid puhtast kullast; ja kullast ka koja uste esiküljed kõige pühama paiga sisemistel ja templilöövi ustel.

Meister Huurami tööd templis
Kui kõik tööd, mis Saalomon tegi Issanda koja jaoks, valmis said, viis Saalomon kotta kõik, mis ta isa Taavet oli pühitsenud: ta pani hõbeda ja kulla ja kõik riistad Jumala koja varanduste hulka.

Seaduselaegas viiakse templisse
Siis kogus Saalomon Jeruusalemma Iisraeli vanemad ja kõik suguharude peamehed, Iisraeli laste perekondade eestseisjad, Issanda seaduselaegast Taaveti linnast, see on Siionist, üles tooma.

Ja kõik Iisraeli mehed kogunesid kuninga juurde pühiks, mis on seitsmendas kuus.

Ja kui kõik Iisraeli vanemad olid tulnud, siis tõstsid leviidid laeka

ja tõid üles laeka, kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; leviitpreestrid tõid need üles.

Ja kuningas Saalomon ning terve Iisraeli kogudus, kes tema juurde oli kogunenud, olid laeka ees; nad ohverdasid nii palju lambaid, kitsi ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata.

Ja preestrid tõid Issanda seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla.

Ja keerubid laotasid tiibu laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt.

Ja kangid olid nii pikad, et laekast eemaleulatuvaid kangide otsi oli näha kõige pühama paiga eest; ent neid ei nähtud väljastpoolt; ja need on seal tänapäevani.

Laekas ei olnud muud kui need kaks lauda, mis Mooses oli Hoorebil sinna pannud, kui Issand tegi Iisraeli lastega lepingu nende tulles Egiptusest.

Kui preestrid pühamust väljusid - sest kõik sealolevad preestrid olid endid pühitsenud rühmadele vaatamata,

ja kõik lauljad leviidid, Aasaf, Heeman, Jedutuun ja nende pojad ning vennad, seisid valgeis linaseis riideis simblite, naablite ja kanneldega ida pool altarit, ja koos nendega sada kakskümmend preestrit, kes puhusid pasunaid -

pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga: „Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja,

ja preestrid ei võinud teenima jääda pilve pärast: sest Issanda auhiilgus oli täitnud Jumala koja.

Templi pühitsemine
Siis kõneles Saalomon: „Issand on öelnud, et ta tahab elada pimeduses.

Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga.”

Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.

Ja ta ütles: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes oma kätega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, öeldes:

Sellest päevast alates, kui ma tõin oma rahva ära Egiptusemaalt, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtegi linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi, ega ole ma ka valinud ühtegi meest, kes oleks olnud vürstiks mu Iisraeli rahvale.

Aga ma olen valinud Jeruusalemma, et seal oleks mu nimi, ja ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle.

Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Issanda, Iisraeli Jumala nimele.

Aga Issand ütles mu isale Taavetile: Et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on.

Ometi ei ehita sina koda, vaid su poeg, kes su niudeist välja tuleb, ehitab minu nimele koja.

Ja Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda, Iisraeli Jumala nimele.

Ja ma olen sinna pannud laeka, mille sees on Issanda seadus, mille ta Iisraeli lastele andis.”

Saalomoni palve
Siis ta astus Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed välja.

Saalomon oli valmistanud vasklava, viis küünart pika, viis küünart laia ja kolm küünart kõrge, ja oli selle pannud keset õue. Ja ta astus selle peale, heitis põlvili kogu Iisraeli koguduse nähes, sirutas oma käed taeva poole

ja ütles: „Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole taevas ega maa peal, sina pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,

sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.

Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad hoiavad oma teed, käies mu Seaduse järgi, nõnda nagu sina oled käinud mu ees.

Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, saagu tõeks su sõna, mis sa oled kõnelnud oma sulasele Taavetile!

Aga kas Jumal tõesti peaks elama koos inimestega maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.

Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane palvetab sinu ees,

et su silmad oleksid lahti päevad ja ööd selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud, et sa paned sinna oma nime ja kuuled palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!

Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!

Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja talle pannakse peale vanne teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,

siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulastele: mõista süüdlane süüdi, pane tema teod ta pea peale, õige aga mõista õigeks, anna temale ta õigust mööda!

Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad ja kiidavad sinu nime, palvetavad ja anuvad su ees siin kojas,

siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled andnud neile ja nende vanemaile!

Kui taevas on suletud ja vihma ei ole, sellepärast et nad on sinu vastu pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,

siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled andnud pärisosaks oma rahvale!

Kui maale tuleb nälg, katk, kui tuleb viljakõrvetus või -rooste, kui tulevad rohutirtsud ja mardikad, kui vaenlased teda rõhuvad ta maa väravais, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,

siis iga palvet ja iga anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma häda ja valu ja sirutavad oma käed selle koja poole,

kuule sina siis taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning anna igaühele tema tegusid mööda, nõnda nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned inimlaste südant,

et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!

Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu suure nime, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre pärast - kui ta tuleb ja palvetab selle koja poole -,

kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!

Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlaste vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad sinu poole selle linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,

siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!

Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja sina vihastud nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nende vangistajad viivad neid vangi kaugemale või lähemale maale,

aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, öeldes: Me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasteks!

ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest oma vangistusemaal, kuhu nad on vangi viidud, ja palvetavad oma maa suunas, mille sa oled andnud nende vanemaile, ja linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,

siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust ja anna andeks oma rahvale, kes sinu vastu on pattu teinud!

Nüüd, mu Jumal, olgu siis su silmad lahti ja su kõrvad pangu tähele palvet selles paigas!

Ja nüüd, Issand Jumal, tõuse, tule oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas! Su preestrid, Issand Jumal, olgu õnnistusega ehitud, ja su vagad tundku rõõmu sellest, mis on hea!

Issand Jumal, ära hülga oma võitut! Mõtle oma sulase Taaveti osadusele!”

Issanda auhiilgus templis
Kui Saalomon oma palve oli lõpetanud, siis tuli taevast tuli ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid, ja Issanda auhiilgus täitis koja.

Ja preestrid ei võinud minna Issanda kotta, sest Issanda auhiilgus oli täitnud Issanda koja.

Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Issanda auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Issandat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti.

Pühitsemispidustuste lõpp
Siis ohverdasid kuningas ja kogu rahvas Issanda ees tapaohvreid.

Kuningas Saalomon ohverdas tapaohvriks kakskümmend kaks tuhat veist ning sada kakskümmend tuhat lammast ja kitse; nõnda pühitsesid nad, kuningas ja kogu rahvas, Jumala koja.

Ja preestrid seisid oma ameteis, nõndasamuti leviidid Issanda mänguriistadega, mis kuningas Taavet oli teinud, et Issandat tänada tema igavesti kestva helduse eest, iga kord kui tema, Taavet, tahtis nende abiga kiitust avaldada; nendega vastamisi puhusid preestrid pasunaid ja kogu Iisrael seisis püsti.

Ja Saalomon pühitses Issanda koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvreid ja tänuohvrite rasvu, kuna vaskaltar, mille Saalomon oli teinud, ei suutnud mahutada põletusohvreid, roaohvreid ja rasvu.

Saalomon pidas sel ajal püha seitse päeva ja koos temaga kogu Iisrael; see oli väga suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani.

Kaheksandal päeval pidasid nad lõpetuspüha, sest nad pidasid altari pühitsemist seitse päeva ja püha seitse päeva.

Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva nende telkidesse; rahvas oli rõõmus ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Issand oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma Iisraeli rahvale.

Issand ilmutab ennast Saalomonile teist korda
Kui Saalomon oli valmis saanud Issanda koja ja kuningakoja, ja kui kõik, mida Saalomon oli tahtnud teha Issanda kojas ja oma kojas, oli korda läinud,

siis ilmutas Issand ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: „Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks.

Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku,

ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.

Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas.

Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev.

Ja kui sina käid mu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, ja teed kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu määrusi ja seadlusi,

siis ma kinnitan su kuningriigi aujärje, nõnda nagu ma tegin lepingu su isa Taavetiga, öeldes: Sul ei puudu mees, kes valitseb Iisraeli üle!

Aga kui te taganete ja hülgate mu seadlused ja mu käsud, mis ma teile olen andnud, ja lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,

siis ajan ma seesugused välja oma maalt, mille ma neile olen andnud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, heidan ma ära oma palge eest ning teen selle kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel.

Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb, ja küsib: Mispärast talitas Issand nõnda selle maa ja selle kojaga?

Ja siis vastatakse: Sellepärast, et nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes tõi nad ära Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on ta lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse.”

Saalomoni edaspidine tegevus
Möödus kakskümmend aastat, mille jooksul Saalomon ehitas Issanda koja ja oma koja.

Linnad, mis Huuram oli Saalomonile andnud, ehitas Saalomon üles ja pani neisse Iisraeli lapsed elama.

Siis läks Saalomon Hamat-Soobasse ja vallutas selle.

Ja ta kindlustas kõrbes Tadmori ja kõik varustuslinnad, mis ta ehitas Hamatis.

Ja ta ehitas ülemise Beet-Hooroni ja alumise Beet-Hooroni kindlustatud linnadeks müüride, väravate ja riividega,

samuti Baalati ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja kõik sõjavankrite linnad, ja ratsanike linnad, ja kõik, mis Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas ja Liibanonis ning kõikjal oma valitsetaval maal.

Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud hettidest, emorlastest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraelist,

nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud hävitanud, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.

Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon kedagi oma tööorjaks, vaid nemad olid sõjamehed, tema sangarite pealikud, tema sõjavankrite ja ratsanike pealikud.

Ja neid kuningas Saalomoni linnavägede pealikuid, kes valitsesid rahva üle, oli kakssada viiskümmend.

Ja Saalomon tõi vaarao tütre Taaveti linnast kotta, mille ta temale oli ehitanud, sest ta ütles: „Ükski naine ei tohi mul elada Iisraeli kuninga Taaveti kojas, sest need paigad, kus Issanda laegas on olnud, on pühad!”

Siis ohverdas Saalomon Issandale põletusohvreid Issanda altaril, mille ta oli ehitanud eeskoja ette,

ohverdades vastavaks päevaks määratud ohvri, nagu Mooses oli käskinud, hingamispäevil, noorkuupäevil ja seatud pühadel kolm korda aastas: hapnemata leibade pühal, nädalatepühal ja lehtmajadepühal.

Ja ta seadis oma isa Taaveti korra järgi preestrite rühmad nende teenistusse ja leviidid nende kohustustesse kiituslaule laulma ja preestrite juures igapäevaseid ülesandeid toimetama, ja väravahoidjad rühmade kaupa iga värava juurde, sest nõnda oli jumalamehe Taaveti käsk.

Ja kuninga käsust preestrite, leviitide ning varakambrite kohta ei taganetud üheski asjas.

Nõnda tehti kõik Saalomoni tööd Issanda koja rajamise päevani ja kuni selle valmissaamiseni; siis oli Issanda koda täiuslik.

Siis läks Saalomon Esjon-Geberisse ja Eelotisse, mereranda Edomimaale.

Ja Huuram läkitas temale oma sulastega laevu ning sulaseid, kes merd tundsid; ja need läksid koos Saalomoni sulastega Oofiri ja võtsid sealt nelisada viiskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.