Азбука веры » Piibel » Makkaablaste raamat 1 » гл.5

Makkaablaste raamat 1, Глава 5

Толкования

Толкования главы

5:1

5:2

5:3

5:4

5:5

5:6

5:7

5:8

5:9

5:10

5:11

5:12

5:13

5:14

5:15

5:16

5:17

5:18

5:19

5:20

5:21

5:22

5:23

5:24

5:25

5:26

5:27

5:28

5:29

5:30

5:31

5:32

5:33

5:34

5:35

5:36

5:37

см.:2Мак.10:24;

5:38

5:39

5:40

5:41

5:42

5:43

5:44

5:45

5:46

см.:2Мак.12:27;

5:47

5:48

см.:Чис.21:22;

5:49

5:50

5:51

5:52

5:53

5:54

5:55

5:56

5:57

5:58

5:59

5:60

5:61

5:62

5:63

5:64

5:65

5:66

5:67

5:68

Эстонский

Языки

Sõjakäik idumealaste ja ammonlaste vastu
Aga kui ümberkaudu elavad paganad kuulsid, et altar oli ehitatud ja pühamu oli pühitsetud nagu ennegi, siis nad vihastasid väga.

Nad otsustasid hävitada Jaakobi soo, kes elas nende keskel, ja nad hakkasid rahva hulgas tapma ja hävitama.

Juudas sõdis siis Eesavi järeltulijate vastu Idumeas Akrabattene paikkonnas, sest need piirasid Iisraeli. Ta tekitas neile suure kaotuse, alistas nad ja võttis neilt saaki.

Ta meenutas ka Bajani poegade kuritegu; need olid rahvale püüniseks ja lõksuks, varitsedes teede peal.

Ta sulges nad nende tornidesse, piiras neid ja hävitas nad sootuks, põletades nende tornid koos kõigiga, kes sees olid.

Siis ta läks edasi ammonlaste juurde ja kohtas seal tugevat sõjaväge ning palju rahvast Timoteose juhtimisel.

Ta pidas nende vastu palju lahinguid, lõi nad puruks ja võitis nad.

Ja olles vallutanud Jaaseri ning selle tütarlinnad, pöördus ta tagasi Juudamaale.

Ettevalmistus uuteks sõjakäikudeks
Siis kogunesid Gileadi paganad Iisraeli laste vastu, kes elasid nende alal, et neid hävitada. Need aga põgenesid Datema kindlusesse.

Nad saatsid kirju Juudale ja tema vendadele, teatades: „Meie ümberkaudsed paganad on kogunenud meie vastu, et meid hävitada.

Nad valmistuvad tulema, et vallutada kindlus, kuhu oleme põgenenud, ja Timoteos on nende sõjaväe juht.

Tule siis nüüd ja päästa meid nende käest, sest meist on juba paljud langenud!

Kõik meie vennad, kes elasid Toobimaal, on tapetud, nende naised ja lapsed ning vara on ära viidud. Seal on surmatud ligi tuhat meest.”

Kui kirja parajasti loeti, vaata, siis tulid teised käskjalad Galileast, riided lõhki käristatud, tuues samasuguseid sõnumeid,

üteldes, et nende vastu on kogunetud Ptolemaisist, Tüürosest ja Siidonist, ka kogu paganlikust Galileast, et neid hävitada.

Kui Juudas ja rahvas neid sõnumeid kuulsid, siis kogunes suur rahvakogu nõu pidama, mida tuleks teha oma vendade heaks, kes olid kitsikuses ja sõjaohus.

Ja Juudas ütles oma vennale Siimonile: „Vali enesele mehi, mine ja päästa oma Galileas olevad vennad! Mina ja mu vend Joonatan läheme aga Gileadi.”

Ta jättis Joosepi, Sakariase poja, ja rahvajuhi Asarja koos ülejäänud sõjaväega Juudamaale selle kaitseks.

Ja ta käskis neid, üteldes: „Juhtige seda rahvast, aga ärge hakake sõdima paganate vastu, enne kui oleme tagasi tulnud!”

Siimonile jaotati kolm tuhat meest Galileasse minekuks, Juudale aga kaheksa tuhat meest Gileadi jaoks.

Võitlused Galileas ja Gileadis
Siimon läks siis Galileasse ja pidas palju lahinguid paganate vastu. Ta lõi paganad pihuks ja põrmuks

ning ajas neid taga kuni Ptolemaisi väravani. Paganaid langes ligi kolm tuhat meest ja ta võttis neilt saaki.

Siis ta võttis enesega kaasa Galileas ja Arbattas olevad juudid, ka nende naised ja lapsed ning kõik, mis neil oli, ja viis nad Juudamaale suure rõõmuga.

Aga Juudas Makkabi ja Joonatan, tema vend, läksid üle Jordani ja käisid kolm päevateekonda kõrbes.

Seal kohtasid nad nabatlasi, kes neid sõbralikult vastu võtsid ja neile jutustasid kõigest, mis Gileadis oli nende vendadega juhtunud,

ja et paljud neist on suletud Bosrasse, Beserisse, Alemasse, Hasfosse, Makedisse ja Karnaimi - need kõik on kindlad ja suured linnad;

et teisteski Gileadi linnades on sissepiiratuid. Homseks on otsustatud kindluste ründamine ja vallutamine ning kõigi nende hävitamine samal päeval.

Juudas koos oma sõjaväega pöördus siis otsekohe kõrbe, Beserisse viivale teele. Ta vallutas linna, tappis kõik mehed mõõgateraga, võttis saagiks kogu nende varanduse ja põletas linna tulega.

Aga öösel läks ta sealt ära ja tuli kindluse juurde.

Kui siis hommik koitis, tõstsid nad silmad üles, ja vaata, seal oli loendamatult palju rahvast kandmas redeleid ja seadmeid kindluse vallutamiseks, olles juba sõdimas seesolijate vastu.

Kui Juudas nägi, et võitlus oli alanud ja lärm tõusis linnas taevani pasuna puhumise ja suure kisa saatel,

siis ta ütles oma sõjameestele: „Täna sõdige oma vendade eest!”

Ja ta ründas selja tagant kolme väeosaga. Nad puhusid pasunaid ja hüüdsid palvesõnu.

Aga kui Timoteose sõjavägi märkas, et see oli Makkabi, siis nad põgenesid tema eest. Ja tema tekitas neile suure kaotuse ning sel päeval langes neist kaheksa tuhat meest.

Seejärel pöördus ta Alema vastu, ründas seda ja vallutas selle, tappis kõik mehed, võttis saagiks nende varanduse ja põletas linna.

Sealt läks ta edasi ja vallutas Hasfo, Makedi, Bosra ning teised Gileadi linnad.

Pärast neid sündmusi kogus Timoteos uue sõjaväe ja lõi leeri üles Rafooni ette, teisele poole mägioja.

Juudas läkitas aga mehi leeri uurima. Need teatasid temale, üteldes: „Kõik meie ümberkaudsed paganad on kogunenud tema juurde, väga suur sõjavägi.

Araablasigi on ta enesele abiks palganud ja need on leeri üles löönud teisele poole mägioja, olles valmis tulema võitlusse sinu vastu.” Siis läks Juudas neile vastu.

Kui Juudas ja tema sõjavägi lähenesid voolavale mägiojale, siis ütles Timoteos oma sõjaväe pealikuile: „Kui tema tuleb enne üle meie juurde, siis me ei suuda talle vastu seista, sest ta on meist vägevam.

Aga kui ta kardab ja jääb leeri teisele poole jõge, siis läheme meie üle tema juurde ja võidame tema.”

Kui Juudas voolavale mägiojale oli lähenenud, siis ta paigutas kirjatundjad oja kaldale ja käskis neid, üteldes: „Ärge laske ühtki inimest leeri jääda, vaid kõik mingu sõdima!”

Siis läks ta ise esimesena üle ja kogu rahvas tema järel. Ta lõi laiali kõik paganad, kes viskasid maha oma sõjariistad ja põgenesid Karnaimi pühapaika.

Seejärel vallutasid nad linna ja põletasid tulega pühamu koos kõigi seesolijatega. Nõnda alistati Karnaim ja nad ei suutnud enam Juudale vastu panna.

Juudas kogus nüüd kõik Gileadis olevad Iisraeli lapsed, väikesed ja suured, nende naised ja lapsed ning varanduse, väga suure inimhulga, Juudamaale minekuks.

Ja nad tulid kuni Efronini. See on suur linn kitsa tee suudmes, väga hästi kindlustatud. Sellest ei saanud mööduda ei paremalt ega vasakult, vaid tuli minna otse läbi.

Aga linna elanikud sulgesid neile tee ja kuhjasid väravate taha kive.

Juudas läkitas siis neile rahusõnumeid, üteldes: „Meie tahame sinu maast läbi minna, et jõuda oma maale. Ükski ei tee teile kurja, me läheme ainult jalgsi läbi.” Nemad aga ei tahtnud temale avada.

Juudas käskis nüüd leeris kuulutada, et igaüks peab jääma paika, kus ta parajasti on.

Ja sõjamehed jäid paigale. Siis nad sõdisid linna vastu kogu selle päeva ja kogu öö ja linn anti tema kätte.

Ja ta hukkas mõõgateraga kõik mehed, hävitas linna, võttis selle varanduse ja läks linnast läbi üle tapetute.

Siis nad läksid üle Jordani suurele lagendikule, mis on vastu Beet-Seani.

Ja Juudas kogus mahajäänuid ning ergutas rahvast kogu teekonnal, kuni ta jõudis Juudamaale.

Siis nad läksid üles Siioni mäele hõiskamise ja rõõmuga ning ohverdasid põletusohvreid, et teekonnal - kuni õnneliku tagasitulekuni - ei olnud ükski neist langenud.

Kaotus Jamnia juures
Aga neil päevil kui Juudas Joonataniga oli Gileadimaal ja tema vend Siimon Galileas Ptolemaisi ees,

said Joosep, Sakariase poeg, ja Asarja, sõjaväe pealik, kuulda kangelastegudest ja võitlustest, mis teistel olid olnud.

Siis nad ütlesid: „Teeme ka meie endile nime ja läheme sõdima paganate vastu, kes meil ümberkaudu on!”

Nad andsid käsu sõjameestele, kes neile allusid, ning läksid Jamnia poole.

Aga Gorgias ja tema mehed tulid linnast välja sõdima nende vastu.

Joosep ja Asarja löödi põgenema ja neid aeti taga kuni Juudamaa piirideni. Sel päeval langes Iisraeli rahvast ligi kaks tuhat meest.

Nõnda sai rahvas suure kaotuse, sest nad ei olnud kuulda võtnud Juudast ja tema vendi, vaid arvasid ise teha võivat kangelastegusid.

Nemad aga ei olnud nende meeste soost, kelle käte varal Iisrael päästeti.

Edu Idumeas ja vilistite maal
Aga seda meest Juudast ja tema vendi austati väga kogu Iisraelis ning kõigi paganate keskel, kus iganes tema nime kuuldi.

Ja tema juurde koguneti õnne soovima.

Pärast seda läks Juudas koos vendadega sõdima Eesavi järglaste vastu lõunapoolsel maal. Ta lõi Hebronit ja selle tütarlinnu, kiskus maha selle kindluse ja põletas ära tornid, mis olid ümberringi.

Seejärel asus ta teele, et minna vilistite maale. Ja ta läks Marisast läbi.

Sel ajal langes lahingus preestreid, kes tahtsid teha kangelastegusid, minnes aga võitlusse mõtlematult.

Juudas pöördus nüüd Asdodisse vilistite maal, kiskus maha nende altarid, põletas nende jumalakujud, riisus linnade varandused ja läks tagasi Juudamaale.