Азбука веры » Piibel » Makkaablaste raamat 1 » гл.2

Makkaablaste raamat 1, Глава 2

Толкования

Толкования главы

2:1

2:2

2:3

2:4

2:5

2:6

2:7

2:8

2:9

2:10

2:11

2:12

2:13

2:14

2:15

2:16

2:17

2:18

2:19

2:20

2:21

2:22

2:23

2:24

2:25

2:26

см.:Чис.25:7-8;

2:27

2:28

2:29

2:30

2:31

2:32

2:33

2:34

2:35

2:36

2:37

2:38

2:39

2:40

2:41

2:42

2:43

2:44

2:45

2:46

2:47

2:48

2:49

2:50

2:51

2:52

см.:Быт.15:6;Быт.22:9;Рим.4:22;Гал.3:6;

2:53

см.:Быт.41:10;Деян.7:10;

2:54

см.:Чис.25:7-8:12-13;Сир.45:28;

2:55

см.:Чис.14:16;Нав.1:2;Сир.46:1;

2:56

см.:Чис.14:24;Нав.14:13;

см.:2Цар.2:4;

см.:4Цар.2:11;

см.:Дан.3:19:26;

см.:Дан.6:22;

2:61

2:62

2:63

2:64

2:65

2:66

2:67

2:68

2:69

2:70

Эстонский

Языки

Mattatias ja tema pojad
Neil päevil tõusis Mattatias, Siimeoni poja Johannese poeg, preester Joojaribi poegade hulgast Jeruusalemmast. Ta elas aga Moodeinis.

Ja temal oli viis poega: Johannes, keda hüüti Gaddiks,

Siimon, keda hüüti Tassiks,

Juudas, keda hüüti Makkabiks,

Eleasar, keda hüüti Avaraniks, Joonatan, keda hüüti Apfuseks.

Kui tema nägi neid pühaduseteotusi, mis Juudas ja Jeruusalemmas sündisid,

siis ta ütles: „Häda mulle! Miks olen sündinud nägema oma rahva hukkumist ja püha linna hävingut, istudes siin jõude, kui linn on antud vaenlastele ja pühakoda võõraste kätte?

Tema templist on saanud otsekui põlatud mees,

selle toredad riistad on saagiks viidud. Tema lapsukesed on tapetud tänavail, noored mehed vaenlase mõõgaga.

Kas on rahvast, kes ei ole vallutanud tema kuningriiki ega ole võtnud temalt saaki?

Kõik tema ehted on röövitud, vabast on saanud ori.

Jah, vaata, mis meile oli püha, mis meile oli ilus ja uhke, see on hävitatud ja paganad on seda teotanud.

Milleks me veel elame?”

Ja Mattatias ja tema pojad käristasid oma riided lõhki, panid endile kotiriide ümber ja leinasid väga.

Võõras ohvritalitus Moodeinis
Kuninga saadikud, kes pidid sundima usust taganemisele, tulid Moodeini linna, et seal hakataks ohverdama.

Ja paljud Iisraelist ühinesid nendega. Aga ka Mattatias ja tema pojad olid kokku tulnud.

Ja kuninga saadikud hakkasid rääkima ning ütlesid Mattatiasele: „Sina oled juht, austatud ja suur selles linnas ja sul on toetus poegade ja vendade poolt.

Astu nüüd esimesena ette ja tee kuninga käsu järgi, nõnda nagu on teinud kõik rahvad ja Juuda mehed ning need, kes Jeruusalemma on alles jäänud. Siis saate sina ja sinu pojad kuninga sõpradeks ja sind ning sinu poegi austatakse hõbeda ja kullaga ning paljude kingitustega.”

Mattatias aga vastas ja ütles valju häälega: „Isegi kui kõik rahvad kuninga valitsuse all oleval alal teda kuulda võtavad, nõnda et igaüks loobub oma vanemate jumalateenistusest ja alistub tema käskudele,

siis mina ja minu pojad ja minu vennad tahame käia oma vanemate lepingu kohaselt.

Hoitagu meid loobumast Seadusest ja korraldustest!

Meie ei võta seda kuninga sõna kuulda, et me oma jumalateenistusest kalduksime kõrvale, paremale või vasakule.”

Usust taganeja tapetakse, tapja põgeneb
Kui ta need sõnad oli ütelnud, siis astus ette üks Juuda mees kõigi nähes ja hakkas ohverdama Moodeini altaril kuninga käsu kohaselt.

Kui Mattatias seda nägi, siis ta vihastas ja tema sisemus kees. Õigusega tõusis temas viha. Ta jooksis ning tappis mehe altari juures.

Ka kuningamehe, kes sundis ohverdama, tappis ta selsamal viivul. Ja ta lõhkus altari.

Ta vihastas Seaduse kaitseks, tehes nagu Piinehas oli teinud Simriga, Salu pojaga.

Ja Mattatias hüüdis linnas valju häälega, üteldes: „Igaüks, kes tahab kindlaks jääda Seadusele ja lepingule, tulgu minu järel!”

Tema ja ta pojad põgenesid siis mägedesse ning jätsid linna maha kõik, mis neil oli.

Hingamispäeva pühitsemine pannakse proovile
Siis ka paljud, kes nõudsid õigust ja õiglust, läksid kõrbe, et elada seal,

nemad ise, nende lapsed ja naised ning nende karjad, sest vaen nende vastu süvenes üha.

Kuningameestele ja neile väehulkadele, kes olid Jeruusalemmas, Taaveti linnas, anti aga teada, et mehed, kes olid põlanud kuninga käsku, olid läinud kõrbe koobastesse.

Paljud jooksid siis neile järele ja leidnud nad, lõid leeri üles nende vastu ja valmistusid nendega sõdima hingamispäeval.

Nad ütlesid neile: „Küllalt nüüd! Tulge välja, tehke kuninga sõna järgi, siis te jääte elama!”

Need aga vastasid: „Meie ei tule välja ega tee kuninga sõna järgi, et peaksime teotama hingamispäeva.”

Ja nad hakkasid nendega sõdima.

Need aga ei hakanud vastu, ei visanud mitte kivigi nende poole ega sulgenud koopaid,

vaid ütlesid: „Meie kõik tahame surra oma vagaduses. Taevas ja maa on meie tunnistajad, et teie meid ülekohtuselt tapate.”

Teised alustasid aga hingamispäeval sõda nende vastu, ja nõnda nad surid, nemad ja nende naised ja lapsed ning nende karjad, ligi tuhat inimhinge.

Mattatias pooldajatega alustab võitlust
Kui Mattatias ja tema sõbrad sellest teada said, siis nad leinasid nende pärast väga.

Ja nad ütlesid üksteisele: „Kui meie kõik teeme nõnda, nagu meie vennad tegid, ega võitle paganate vastu oma hinge ja õiguste eest, siis nad hävitavad meid varsti maa pealt.”

Selsamal päeval nad otsustasid, üteldes: „Meie võitleme igaühe vastu, kes tuleb meiega sõdima hingamispäeval, et me kõik ei sureks, nõnda nagu surid meie vennad koobastes.”

Siis kogunes nende juurde jõuk hassiide, vapraid võitlejaid Iisraelist, igaüks neist ustav Seadusele.

Ja kõik, kes vaenu eest põgenesid, ühinesid nendega ning said neile toeks.

Nõnda moodustasid nad sõjaväe ning oma vihas ja raevus lõid nad maha patused ja ülekohtused mehed. Ülejäänud põgenesid aga paganate juurde, et endid päästa.

Mattatias ja tema sõbrad aga käisid ringi ning kiskusid maha altarid

ja lõikasid vägisi ümber veel ümber lõikamata poeglapsed, keda nad leidsid Iisraeli alalt.

Nad jälitasid jultunuid ja see tegu läks korda nende käes.

Nõnda nad kaitsesid Seadust paganate ja kuningate vägivalla vastu ega andnud patustele võimust.

Mattatiase viimased sõnad
Kui päevad kätte jõudsid, et Mattatias pidi surema, siis ta ütles oma poegadele: „Nüüd on võimust võtnud jultumus ja karistus, häving ja pöörane viha.

Võidelge nüüd, lapsed, Seaduse pärast ja andke oma hinged meie vanemate lepingu eest!

Ja meenutage vanemate tegusid, mida nende põlvkond tegi, siis saate teiegi suure au ja igavese nime!

Eks Aabraham ju leitud katsumuses ustav olevat ja eks see arvatud temale õiguseks.

Joosep pidas oma kitsikuse ajal kinni käsust ja sai Egiptuse isandaks.

Meie esiisa Piinehas, vihastades tõsise vihaga, sai igavese preestriameti lepingu.

Joosua täitis Jumala sõna ja sai Iisraeli kohtumõistjaks.

Kaaleb andis koguduses tunnistuse ja sai pärisosaks maa.

Taavet päris oma halastuse tõttu kuningliku aujärje igaveseks ajaks.

Eelija ägestus tõsiselt Seaduse pärast ja võeti taevasse.

Hananja, Asarja ja Miisael uskusid ja päästeti tulest.

Taaniel oma vagaduses kisti lõvide suust.

Nõnda pidage meeles põlvest põlve, et ükski, kes Issanda peale loodab, ei jää jõuetuks!

Ärge siis kartke patuse mehe sõnu, sest tema au saab sõnnikuks ja ussipuruks!

Täna on ta ülendatud, aga homme teda enam ei ole, sest ta pöördub tagasi põrmu ja tema kavatsus läheb tühja.

Lapsed, olge kui mehed ja jääge kindlaks Seaduses, sest selle eest austatakse teid!

Vaata, Siimon, teie vend, on siin. Ma tean, et tema on tark mees. Kuulake alati teda! Tema olgu teile isaks!

Ja Juudas Makkabi, jõult tugev noorusest alates, tema olgu teie sõjaväe pealik ja juhtigu suguharude sõda!

Ja koguge endi juurde kõik, kes teevad Seaduse järgi, ja makske kätte oma rahva eest!

Tasuge paganaile ja pidage Seaduse käske!”

Ja ta õnnistas neid. Siis ta võeti ära oma vanemate juurde.

Ta suri aastal sada nelikümmend kuus ja ta maeti oma isade hauda Moodeinis ning kogu Iisrael leinas teda suure leinakaebusega.