Vana testament:
Быт.
Исх.
Лев.
Числ.
Втор.
Нав.
Суд.
Руфь.
1Цар.
2Цар.
3Цар.
4Цар.
1Пар.
2Пар.
1Ездр.
Неем.
2Ездр.
Тов.
Иудифь.
Есф.
Иов.
Пс.
Еккл.
Прем.
Сир.
Ис.
Иер.
Плач.
Посл.Иер.
Вар.
Иез.
Дан.
Ос.
Иоиль.
Ам.
Авд.
Иона.
Мих.
Наум.
Авв.
Соф.
Агг.
Зах.
Мал.
1Макк.
2Макк.
Uusi testamentti: Мф. Мк. Лк. Ин. Деян. Иак. 1Пет. 2Пет. 1Ин. 2Ин. 3Ин. Иуд. Рим. 1Кор. 2Кор. Гал. Еф. Флп. Кол. 1Фес. 2Фес. 1Тим. 2Тим. Тит. Флм. Евр. Откр.
Uusi testamentti: Мф. Мк. Лк. Ин. Деян. Иак. 1Пет. 2Пет. 1Ин. 2Ин. 3Ин. Иуд. Рим. 1Кор. 2Кор. Гал. Еф. Флп. Кол. 1Фес. 2Фес. 1Тим. 2Тим. Тит. Флм. Евр. Откр.
Скрыть
12:1
12:2
12:3
12:4
12:5
12:6
12:7
12:8
12:9
12:10
12:11
12:12
12:13
12:14
12:15
12:16
12:17
12:18
12:19
12:20
12:21
12:22
12:23
12:24
12:25
12:26
12:27
12:28
12:29
12:30
12:31
12:32
12:33
12:34
12:35
12:36
12:37
12:38
12:39
12:40
12:41
12:42
12:43
12:44
12:45
12:46
12:47
12:48
12:49
12:50
12:51
12:52
12:53
Эстонский
Joonatani sidemed Rooma ja Spartaga
Kui Joonatan nägi, et aeg on temale soodus, siis ta valis mehed ja läkitas need Rooma, kinnitama ja uuendama nende vahel olevat sõprust.
Kui Joonatan nägi, et aeg on temale soodus, siis ta valis mehed ja läkitas need Rooma, kinnitama ja uuendama nende vahel olevat sõprust.
Ka Spartasse ja teistesse paikadesse saatis ta samasisulisi kirju.
Kui saadikud olid saabunud Rooma, siis nad läksid senatisse ja ütlesid: „Ülempreester Joonatan ja Juuda rahvas on meid läkitanud uuendama teiega sõprust ja liitu, mis varem on olnud.”
Ja roomlased andsid neile kaasa kirjad, et nad rahuga saaksid tagasi Juudamaale.
See on ärakiri kirjast, mille Joonatan kirjutas spartalastele:
„Joonatan, ülempreester, ja rahva vanematekogu, preestrid ja muu juudi rahvas, tervitavad oma vendi spartalasi.
Juba varem saatis teie kuningas Areios ülempreester Oniasele kirja, et teie olete meie vennad. Selle ärakiri on siin juures.
Onias kohtles läkitatud meest austusega ning võttis vastu kirjad, milles tehti selgeks liit ja sõprus.
Kuigi me nüüd neid kirju ei vaja, sest meie julgustus on nendes pühades raamatutes, mis meil on,
oleme siiski ette võtnud saadikute läbi uuendada teiega vennalikkust ja sõprust, et meie teist ei võõrduks, sest teie läkitusest meile on möödunud palju aega.
Seepärast me nüüd meenutame teid lakkamatult igal ajal: pühade ajal ja muil kohaseil päevil, ohvreid ohverdades ja palvetades, nõnda nagu on kohus ja õige vendi meenutada.
Meie tunneme rõõmu teie auväärsusest.
Meid aga on piiranud palju muresid ja palju võitlusi, ja ümberkaudsed kuningad on sõdinud meie vastu.
Ometi ei ole meie tahtnud nende sõdadega tüli teha teile ja oma teistele liitlastele ja sõpradele.
Sest meil on abi taevast, mis meid aitab, ja seepärast oleme päästetud vaenlaste käest, meie vaenlased on aga alandatud.
Aga nüüd oleme valinud Numeeniose, Antiohhose poja, ja Antipatrose, Jaasoni poja, ja läkitanud need roomlaste juurde uuendama nendega endist sõprust ning liitu.
Me oleme nüüd neile ülesandeks teinud minna ka teie juurde ja teid tervitada ning anda teile meie kirjad meie vendluse uuendamiseks.
Ja te teete nüüd hästi, kui nende peale meile vastate.”
See on ärakiri kirjast, mis Oniasele saadeti:
„Areios, spartalaste kuningas, tervitab ülempreester Oniast!
Ühest kirjast on leitud, et spartalased ja juudid on vennad ning Aabrahami soost.
Kui me nüüd seda teame, siis teeksite hästi meile kirjutades, kuidas teie käsi käib.
Ja meie kirjutame teile vastuseks, et teie karjad ja varandus on meie ja meie omand on teie. Seepärast käsime nüüd, et see teile teatavaks tehtaks.”
Joonatani võitlused
Kui Joonatan kuulis, et Demeetriose väepealikud veel suurema sõjaväega kui enne olid tagasi tulnud tema vastu sõdima,
Kui Joonatan kuulis, et Demeetriose väepealikud veel suurema sõjaväega kui enne olid tagasi tulnud tema vastu sõdima,
siis ta läks Jeruusalemmast teele ja läks neile vastu Hamati piirkonda, sest ta ei tahtnud anda neile võimalust tungida tema maale.
Ja ta läkitas nende leeri salakuulajad. Need tulid tagasi ning teatasid temale, et valmistutakse kallaletungiks öösel.
Aga kui päike loojus, siis käskis Joonatan oma mehi valvata ja jääda sõjariistade juurde ning olla valmis võitluseks kogu öö. Ta paigutas vahid ümber leeri.
Kui vastased kuulsid, et Joonatan ja tema mehed on võitluseks valmis, siis nad kartsid ja kaotasid julguse, süütasid leeris tuled ja läksid ära.
Aga Joonatan ja tema mehed ei märganud seda enne kui hommikul, nähes põlevaid tulesid.
Joonatan ajas siis neid taga, ei saanud aga kätte, sest nad olid juba läinud üle Eleuterose jõe.
Joonatan pöördus nüüd nende araablaste vastu, keda hüütakse sabadlasteks, võitis nad ja võttis neilt saaki.
Pärast seda läks ta edasi ja tuli Damaskusesse ning käis läbi kogu maa.
Siimoni sõjakäik
Ka Siimon oli välja läinud ja liikunud kuni Askelonini ja selle läheduses olevate kindlusteni, pöördus siis Joppe vastu ja vallutas selle.
Ka Siimon oli välja läinud ja liikunud kuni Askelonini ja selle läheduses olevate kindlusteni, pöördus siis Joppe vastu ja vallutas selle.
Sest ta oli kuulnud, et kindlus tahetakse anda Demeetriose poolehoidjatele. Ta pani sinna väesalga, et seda valvata.
Jeruusalemma kindlustustöö
Kui Joonatan oli tagasi tulnud, siis ta kutsus kokku rahva vanemad ja pidas nendega nõu kindluse ehitamiseks Juudamaale,
Kui Joonatan oli tagasi tulnud, siis ta kutsus kokku rahva vanemad ja pidas nendega nõu kindluse ehitamiseks Juudamaale,
Jeruusalemma müüride kõrgendamiseks, suure, kõrge müüri püstitamiseks kindluse ja linna vahele, et kindlust linnast eraldada, nõnda et see jääks omaette ja et kindluses olijad ei saaks osta ega müüa.
Ja nad kogunesid linna üles ehitama. Kuna osa idapoolset müüri oli varisenud jõkke, siis nad taastasid selle, Hafenataks nimetatu.
Siimon ehitas aga üles Adida Sefeelas, kindlustas selle ning varustas väravate ja riividega.
Joonatan langeb vaenlaste kätte
Aga Trüfon tahtis saada Aasia kuningaks, panna enesele kroon pähe ja sirutada käsi kuningas Antiohhose vastu.
Aga Trüfon tahtis saada Aasia kuningaks, panna enesele kroon pähe ja sirutada käsi kuningas Antiohhose vastu.
Siiski ta kartis, et Joonatan seda temale iialgi ei luba, küll aga sõdib tema vastu. Ta otsis viisi, kuidas teda vangistada ja tappa. Ta läks teele ja tuli Beet-Seani.
Joonatan läks välja temale vastu neljakümne tuhande valitud, võitlusvalmis mehega ja tuli ka Beet-Seani.
Kui Trüfon nägi, et ta oli tulnud suure sõjaväega, siis ta kartis pista oma kätt tema külge.
Ta võttis tema vastu austusega, kiitis teda kõigile oma sõpradele, andis temale kingitusi ja käskis oma sõpru ning vägesid kuulata Joonatani sõna nagu tema enese sõna.
Ta ütles Joonatanile: „Mispärast sa oled väsitanud kogu seda rahvast, sest meid ei ähvarda ju sõda?
Seepärast saada need nüüd koju, aga vali enesele pisut mehi, kes sind saadaksid, ja tule koos minuga Ptolemaisi, ja ma annan sinule selle ja ka teised kindlused ning teised väeosad, nõndasamuti kõik ametimehed. Mina ise pöördun tagasi ja lähen ära, sest sellepärast ma siin olengi.”
Joonatan uskus teda ja tegi nõnda, nagu Trüfon oli ütelnud: ta saatis väehulgad ära ja need läksid Juudamaale.
Aga kolm tuhat meest jättis ta enese juurde: neist kaks tuhat jättis ta Galileasse, kuid tuhat läks koos temaga.
Aga kui Joonatan oli tulnud Ptolemaisi, siis ptolemaislased sulgesid väravad, võtsid ta vangi ja tapsid mõõgaga kõik, kes koos temaga olid sisse tulnud.
Trüfon läkitas nüüd jalaväge ja ratsanikke Galileasse ja suurele lagendikule tapma kõiki Joonatani mehi.
Aga kui need teada said, et Joonatan koos oma meestega on vangistatud ja hukatud, siis nad julgustasid üksteist ja liikusid tihedais ridades võitlusvalmina.
Kui tagaajajad nägid, et teised olid valmis võitlema oma hinge eest, siis nad pöördusid tagasi.
Nõnda pääsesid nad kõik rahuga Juudamaale. Nad leinasid Joonatani ning tema mehi, tundes ühtlasi tõsist kartust. Ja kogu Iisrael leinas väga.
Kõik ümberkaudsed rahvad aga püüdsid neid hävitada. Sest nad ütlesid: „Neil ei ole pealikut ega aitajat. Sõdime nüüd nende vastu ja kaotame mälestuse neist inimeste keskel.”
